Lootusetu

Mu süda jälle sädemeid pillub,
varsti laiali lendanud viimsedki killud.
Peas ainsatki aru raasu mul pole,
kallis ütle ometi,
kuskohas sa oled.

Sind ootates kulunud terve päev
ja ikka ei tea, kas üldse sind näen.
Sa pidid ju juba ammu tulema,
iga ootatud minut
teeb valu hullemaks.

Ma olen siin sinuta juba tunde istund,
Varsti murest peast juuksed kõik kistud.
Silmad kurvad, veest uppund.
Võibolla on sinuga midagi juhtund.

Muud ma ei teegi, vahin vaid ust,
nagu saaks sest veidigi lohutust.
Südames tean ammu, sind täna ei näe
ja see uks mu ees suletuks jääb.