Küll on kahju, kodumaa

Esimene salm.
Küll on kahju, Kodumaa
meid jätmas elamiseta,
nälga tunneb lapse kõht,
see näitab - nõrk on riigi juht,
kes makse tõstab, teadmata,
et kadumas on Eestimaa,
sest iivet pole näljaajal,
maksutõusud võtmas majad
neilt, kes virelesid veel
uue maksutõusu eel.
Teine salm.
Rääkidakse ainult sõjast,
Eesti Vabariigi võlast,
kokkuhoiust meie riigis,
mida rahvas teeb ju niigi
vähenenud palga pealt,
hinnad tõusnud ridarealt,
toimetulek vajub nulli,
valitsus vaid ajab mulli,
teeseldes, ei märka nad,
on suitsiiditapud suuremad.
Kolmas salm.
Maksud maksudeks, on vaja,
rahakotis tühjus kajab,
kuid ei ole selge see,
kuhu raha läheb veel,
ähmased on selgitused,
kokkuhoiud ajutised,
pukki saabumas uus võim,
uusi kohti luua võib,
tuulutades raha kähku,
rahval´ itsitades näkku.
Neljas salm.
Küll veel tõuseb käibemaks,
autod saanud tulusaks
ainult valitusesele,
kellel näpud pikad veel,
luues tühja lobajuttu,
ise põgenedes ruttu,
kui läeb´ asi tõsiseks,
kuulatada tõde veel,
kahjuks kõrvad katab kinni,
probleemidest läeb mööda ringi.
Viies salm.
Küll on kahju, Kodumaad
ei rahvas varsti kaitsta saa,
sest kodutunne kadunud,
ette seatud siht on uus -
rahvas läheb ära siit,
kus õide puhkend´ vaesusriik
ning valitsuses üks on meel,
tõstaks rohkem makse veel.
- Tarmo Selter -