Mu meeltes on segadus,
sellest aru ei saa,
kogu mõtete lagedus,
milles süüdi ma
Kuigi ammu see oli,
kui sa ütlesid mul:
"Palun lõpeta ära,
pole lootustki sul"
Ja sind unustada püüdsin,
kuid mu meeltes on lõõm
vaid sinust saan mõelda,
Mis meid kahte küll seoks?
kuid sa kordad mul aina
"Miks sa aru ei saa,
sa ei meeldi ju mulle,
minust loobuma peaks!"
Ma nutsin nii kaua,
ning aru ei saand,
miks ma möelda ei suuda,
miks sust loobuda ei saa
ning nüüd jälle ma mõtlen,
kuid mu meeltes on lõõm,
tundeid mõista ei suuda,
puudub meeltest mul rõõm