mängis sõdurikvartett
seisin seal, nautisin hetkeks viisijuppi
mundris soldatid marssisid uhkelt ringi
näitasid lähedastele ja kallimatele ümbrust
nii ma seisin seal, kaotanuna omad silmist
kui järsku tajusin sooja pilku
pöörasin pead ja nägin
nägin inimmasside vahel musta rüütlit
kauguses, veetlev nagu ladva õun
just nagu inglid olid lubanud
võtsin sammud tema suunas nagu eelnevalt plaaninult sinnapoole astuda
ta tegi sama
möödusime üksteisest kui võõrad
'ma tean, et sa nägid, ma nägin'
hing tundis ära
teenimatult haihtusin lummatuna nende sünksiniste silmade ees
"minu" olemasolu kahanes
enesehinnang alanes, alandus, alistus olukorrale
rüü langes
sulas pilgu jäises kires ja voolas kehalt maha
maha jättes januse raja...kuivas seegi tolmuks kõnniteekividel
'kui see oleks vaid olnud mõeldud nii minema
järgmises elus me tõeliselt koos võiks olla
sa oleks mu abikaasa
ja mina sinu igavesti'
nüüd meeles vaid nende hoomade lasuur, hoomamatust tervikust
'kui see oleks vaid olnud mõeldud juhtuma'