Muutub aeg ja muutub maa,
sinna parata ei saa.
Päike varju kannul käib,
vahel elu raske näib.
Rõõm ja naer on käsikäes,
kurbus pisarate väes.
Helgus lootusega koos,
valus okastega roos.
Tuuleiil meid jahutab,
meri tormis vahutab.
Igal asjal ots ja algus,
ööle järgneb päevavalgus.
Tuksub süda elule,
väikelapsel lelule.
Algab uus, kui ring saab täis-
kõik, mis vana, uus siis näib.