Vastu majaka kulunud kiviseina
loksub mere salapärane hing,
mis kaasa on toonud nii rõõmu kui leina
Tema tujukus on kui kinnine ring
Vastu seda sama väsinud majakat
kord puruks viskas ta mehi täis paadi
Kord toitis ta rikkalikult kajakat
Kord oli ta rahulik kui vesi vaadis
Kuid tema peale ei saa viha pidada,
sest ilma temata meie ei saaks
Las see tujukas meri edasi loksub
las ta kulutab edasi me mandrimaad