Kui muusika lõppeb ning vaikusesse jään
tunnen pigistust rinnus, sest näen seda äärt
seda serva, mis klaasina kriipimas hinge
nõiun kolme tilka verd, see maha võtab pinge
ma elan ja veri veel voolab mu soontes
vahel tunnen kui tont kõnnin mahajäänud hoones
vere lõhn paneb liikuma mahlad mu kases
olen juurtega maas ja tunnetan taset
lainemüha ja jõud ründab ookeani pinnal
veepõhjas saan hingata vabamal rinnal
seal on vaikus ja rahu, panen põlema lambi
joon kummeliteed ja unustan krambi
üle lahtise haava soolavett lasen saata
ning otsustan kindlalt, enam tagasi ei vaata