Elu — lehekülg 2

Minu hingelind konutab lukustatud sisemuses
lennuvõimetuks kärbitud tal tiivad
unistades kujutlusvõimetes vabadusest
päikese poole kutsub soojus

kurba -lohuta,kallist-kallista .külva-rõõmu ja armastust.jaga soojust ja lahkust.armasta ja ole armastatud.elagem ise ja laskem teistel elada.Ärge olge kadedad,kurjad,mossis ja kibestunud .meie elu on meie kätes .seepärast soovin teile palju tõelisi sõpru tervist ja armastust ,mõistmist ja soovi meie väikest eestit paremaks muuta,et noored ei lahkuks ja jääjad ei kurdaks vaid rõõmust õiskaks ,me pisike,suur...

minu alguspunkt
tabula rasa algab siit
kõik, mida ma eales enda omaks pidasin
saab lahti lastud

Sa oled see, mida meeleheitlikult otsid
Su põues tuksub lahendus, korja kokku klotsid
Leia õiged tähed, mis enne oled talla-alla surunud
Järgi omi tundeid, mida enne oled teistelt nurunud

kas meest on armastada kerge
kui tema tujukus sind pidevalt rivist välja viib
või raske
kui tema melanhoolsus sind mullapinnaks surub

sa ära vaata mu poole
kas sa siis ei näe
olen murendiks kukkunud siia köögipõrandale katkiste lauanõude vahele
olen nõder ja segane

Ma palun
Algab päev jälle sama,
mõtlen sulle, mõtlen meile,
milleks armastust on vaja?

tunne kummaline on mu sees
ja mõte eksleb siia-sinna
luuletusi loen ja aknast enda ees
näen teid ja radu, kus kuhugile ei tea minna

Igalühel

Igalühel on unistus
mis võib täide minna

Miks?


Miks tunnen praegu kurbust?

Vabandust, ma olen vihane
Aga ma olen ikkagi normaalne
Vabandust, mu himu on lihane
Aga ma olen ikkagi normaalne

oli vihmane päev
kui pisarad tiigi ääres luikedele jaotasin
nende paisunud tilkade sära
muutis lapsedki ettevaatlikuks mu ümber

Ma olen elust välja lõigatud
Mu nime pole veel hõigatud
Kuhu kihutab see rong
Millal kõlab mu kong

Ma ei taha tagasi vanu aegu
Tahan elada ainult siin ja praegu
Tahan seigelda eikellegimaal, olles keegi
Tahan vältida silmavett, kaotades seebi

Tuul toob kusagilt külmi pritsmeid...
on need vihmast...või mereveest?...
Kerge viipega kuivatan ripsmed...
laulab bänd, et on lill rohu sees...

Sinu elu algab siis kui oled
Saanud 18-st täis
Ja endine elu sul silme eest läbi käis.
Aga nüüd tuleb otsida töö

Mõtestan lahti elu, istun pingil paberit vaatan
mul on unistus, kui Luther Kingil 63´ndal aastal,
Kas peace ilutseb sildil, vastus on jaatav,
Tolerants domineerib, süütab pirni

Ei tea,
kas naerda või nutta
sest
jään järjest sust maha

Sammume mööda teed.
Väljas on külm -
peatume kohviku ees.

kus sa oled
jah sina
keda ma veel ei tunne
kas kohtad mind suvel itaalias