Armastus luuletused - kallimale, sõbrale

Su kaunis naeratus on kui öine taevalaotus,
kus säravad miljardid vilkuvad tähed
Iga hetk, mille veedan ilma sinuta
on just nagu hiigelsuur kaotus

Kui taevas mõllab äike ja merel on torm siis tea minu soov on küll väike tahan olla sinu päike,kes hommikul paistab su aknasse,öösel valvab su und.

Kuid ma ju sellest kõigest hoolin
kõigest mis sust tean
ja ma seda kõike otsin
kõike, mis on hea

Kallis, kas kõik on ehtne?
Su pilk, Su naeratus.
Kallis, kas kõik on aus?
Su truudus, usaldus.

Kui õues vali tuul ja vihma ladistab,
ning teki all on üksi liiga jahe
siis alati sind oma kaisus soojendan,
võid tuttu jääda minu käte vahel

Ma suudan mõelda ainult sulle ,
nendele sõnadele mis ütlesid sa mulle.
Ma ei taha et lahkuksid sa jälle,
ma tahan et kuulud mulle mitte talle.

Kui ma sind hellalt vaatan
Ei vaja ma tõusvat täiskuud
Mis mu tundeid paisutab
Piisab, kui sind puudutan

Kas tead, mis paistab silmapiiri taga
ja kui kaugele sealt edasi läeb?
Teadagi, kohale jõuda on vaja
ja siis alles kõike ilusat näeb.

ma iial ei unusta su siniseid silmi
külma varahommikut
kontskingade klõbinat
kohvrite masendavat raskust

Su sõnade magusus sulab põses kui karamell
Su käte puudutus tundub ääretult hell
Nagu ema paitaks lapse kõhtu
Viimnegi kahtlus haihtub õhku

Oma unistustes-mõtetes,
ma näen,et kord sa tuled.
Minu ette maha langed,
kuis sügistuul sind tooks..

Su pruunid silmad sädelevad ööle vastu
Su naha lõhn ja pehmed käed
igal hommikul aknal ma vaatan, kuis kindlal sammul sa läed
õhtul jällegi jooksen Sul vastu

Sulle mõtlen koolipingis, kodus olles, koduteel.
Sulle mõtlen elus olles, surmatunnil mõtlen veel.
Sulle mõtlen kainelt olles, purjus peaga sulle ma.
Sulle mõtlen rahu ajal, mõtlen kah, kui hullema...

Su armastavat südant hoian pihus hellalt
Kui pesast kukkunud hirmunud lindu
Ma sulle naeratan soojalt ja siidiselt
Sest tunnen su olemuses siirast indu

Ränk pimedus mu ümber,seisan üksi rannal,
su antud roos mu kivikülmas käes.
Tuul viimseid tundeid laiali nüüd kannab,
ma teadsin,et sa ükskord siiski läed.

Sa ei tea, et kuskil seal pimedas peidus oli keegi hea
Sind kohates jättis ta süda lööke vahele
Su naeratus sulatas ta ja keeras segi ta õnnetu pea
Ta otsis sind kaua taga, kuid sa ei pannud tähele

Üks võõras auto möödub teise järel
pimedus on vaikselt neeland linna
käed külmetavad sügiskarges õhus
ei tea mida teha, kuhu edasi minna

Võbeleva kehakeele ärevat sööta jälgides
annan tunnetele voli tulla, millal soovivad
Annan õiguse ikka ja jälle lubada endale
su hurmavat ja meelast kohalolekut

Kuuvalguses otsin su armastavat kätt
Mis leiab tee õhtuhämaruses minu pihku tulla
Ma olen läbi tulnud paremalt ja kurakätt
Et naerusui su kaelaümbert kinni olla

Mu süda jälle sädemeid pillub,
varsti laiali lendanud viimsedki killud.
Peas ainsatki aru raasu mul pole,
kallis ütle ometi,