Igatsus — lehekülg 4

Ma soovix teada,
miks,me pole enam koos..
Ja soovix teada,
miks,on kõik nii keeruline selles loos.

Ma hoian Sinust kui tunnen hirmu,
kardan kui Sind pole minu juures.
Hirmu viib meenutus Sinu naerust,
Kartus kaob lootes veel näha Sind.

Lahutan sind ja ennast
austusest, truudusest.
Näpistada end kannast,
tahaks ärgata unistusest.

sind ootan ma ja loodan ma et tuled sa, kui küünla valgus valgustab ei näe sind peagi olen õnnetu kuna maha jätsid mu,ära pahanda nüüd kurvastan kuid tuleb päev mil näen sind taas,kuid taas silmad loojulasen siis kaod sa jälle ja pole kedagi muud peale sinu

I was here to show you,
i cared about you.
You were here to show me,
my result was nothing.

Pole sind näinud juba kaua aega,
kas ei näinud selleks vaeva?
Ei tea, kas oleksingi pidanud,
mul sinuga ju nõnda vedanud,

Meil lahku läinud on teerajad,
ammu unustatud koos veedetud ajad.
Ammu pisar kadund silmist,
meelest läinud,mis päris,mis ilmsi ..

No tõesti kas?
Seal oli kes?
Sudune taevas!
Kes seda küll kaevas?

olla piinatud, lummatud su ilust
mis ebemetena langeb mu peale
pole kunagi tahtnud sind jätta
lihtsalt laev oli kiivas ei muud

olla piinatud, lummatud su ilust
mis ebemetena langeb mu peale
pole kunagi tahtnud sind jätta
lihtsalt laev oli kiivas ei muud

Ja need armid sul jäävad
Neid kandma sa jääd
Ööd-päevad need läevad
Kuud nende sosin on jääv