Tuhat üksikut ööd
Lahutan sind ja ennast
austusest, truudusest.
Näpistada end kannast,
tahaks ärgata unistusest.
Hetk, mil mõistsin
nii enesest mõistetavalt
tuli, et võiksin
kõiges kahelda.
Roogin kokku prahi,
mis maha jäi,
tõestas salamahti,
et me kokku ei käi.
austusest, truudusest.
Näpistada end kannast,
tahaks ärgata unistusest.
Hetk, mil mõistsin
nii enesest mõistetavalt
tuli, et võiksin
kõiges kahelda.
Roogin kokku prahi,
mis maha jäi,
tõestas salamahti,
et me kokku ei käi.
Kirjutasid ise? Lisa oma luuletus →
Kas see luuletus sobis?