Tsitaadid — lehekülg 93

Pagas ei olnud ära eksinud. Ta teadis alati täpselt, kus ta parajasti viibis. Ta oli alati siin.

Enamik inimesi sureb, olemata surmaks valmis — just nagu nad on ka eland, olemata selleks valmis!

Minu religioon on elada ja surra kahetsusteta.

Harjutada ennast surmaga tähendab harjutada ennast vabadusega. Inimene, kes on õppinud, kuidas surra, on unustanud kuidas olla ori.

See, mida nimetatakse elu eesmärgiks on ühtlasi ka suurepärane surma eesmärk.

Ennast tappa tähendab tunnistada, et elule on alla jäädud või et teda pole mõistetud.

Minevik tuksub minus otsekui teine süda.

Keegi ei olnud sellepeale tulnud, et ka linnud võivad unenägusid näha, ja paljud oleksid öelnud, et see on võimatu, sest lindudel on väga väikesed pead ja nii väikestes peades ei ole unenägude jaoks ruumi, aga need naised olid oma teadmistes kindlad, sest nad olid seda näinud.

Teema valik, nagu ka armastatu valik on puhtisiklik otsus. Otsus, “jah” ütlemise hetk on ajendatud millestki sügavamast — äratundmisest. Ma tunnen su ära, ma tunnen su ära varasemast ajast, unenäost või mõnest teisest elust, või oli see ehk hoopis juhuslik kohtumine kusagil kohvikus aastate eest.

Ema armastas isa, sest isa näitas talle teda ennast.

Iga asi, mille inimene leiutab, saab peagi tema enda hävinguks.

Mineviku ja tuleviku tõmme on nii tugev, et see hävitab oleviku.

Sellepärast ma ilukirjandust kirjutangi — et ma saaksin koguaeg seda lugu jutustada. Naasen probleemide juurde, mida lahendada ei suuda, mitte sellepärast, et ma oleksin idioot vaid sellepärast, et tõelisi probleeme ei saagi lahendada.

Olulistele asjadele mõtlemine õnnestub mul kõige paremini just siis, kui ma mõtlen millelegi kõrvalisele.

Surm rebib kõrvale kõik, mis pole sina. Elu saladuseks on “surra enne surma” ja teada, et surma pole olemas.

Kui ebanormaalne kestab küllalt pikka aega, muutub see normaalseks.

Ta polnud sugugi tore jõgi, aga see oli ainus, mis meil oli, ja nii me siis uhkustasime sellega — kui ohtlik ta on vihmastel talvedel ja kui kuiv ta on kuivadel suvedel. Sa võid uhkustada millega tahes, kui see on kõik, mis sul on. Võib-olla on nii, et mida vähem sul on, seda rohkem sa pead uhkustama.

Mida normaalsem on inimene, seda ebanormaalsemalt ta reageerib tõsiasjale, et on sattunud ebanormaalsesse olukorda.

See, kellel on millekski elada, kannatab välja peaaegu igasuguse kuidas elada.

Palju huvitavam on ette kujutada niisuguseid asju, mida elus tegelikult ei juhtu.