Tsitaadid — lehekülg 92

Ma olin õnnelik, kuid õnn on täiskasvanute sõna. Lapse käest ei pea õnne kohta küsima, seda on näha. Nad kas on õnnelikud või ei ole. Täiskasvanud kõnelevad õnnelik-olemisest, sest enamasti nad pole seda. Õnnest rääkimine aga on nagu tuule püüdmine. Palju lihtsam on sel lasta endasse valguda.

Praegu ei ole aeg kõike seda taga nutta, mida sul pole. Mõtle parem, mida sa nende asjadega teha saad, mis sul on.

Aga nii kaua, kuni mul on aerud ja nui ja pinn, ma ei anna alla.

...riigist, kus rahal on hellitusnimi, ei saa kunagi diktatuurikandjat.

Kui kell kukub, ei aita ka kõige ilusam nimi.

Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada.

Naiste loogika ei ulatu iial kaugemale viimasest vastusest, kõik eelnev pühitakse minema, nagu poleks seda olnudki.

Vägivaldsed vahendid annavad vägivaldse vabaduse.

Aruka inimese aeg on selleks liiga kallis, et pürgida enamuse hulka. Nagu määratlusest nähtub, on neid tematagi külluses.

See, kes vaatab väljapoole, magab; sisemusse vaataja ärkab.

Suurvaimud on alati kohanud keskpärasuse vägivaldset vastuseisu. Viimased ei mõista seda, kui inimene ei allu mõttevaba päranduse eelarvamustele, vaid kasutab ausalt ja vapralt iseenda arukust.

Kõiki tõdesid on kerge mõista, kui need on kord avastatud; oluline on need kõigepealt avastada.

Enamik inimesi on teised inimesed. Nende mõtted on kellegi teise arvamused, nende elu on teiste jäljendamine, nende kired on lihtsalt tsitaadid.

Parimad raamatud, leidis ta, on need, mis räägivad sulle sellest, mida sa juba tead.

Vähemuses olemine, isegi üksi olemine, ei tee sinust veel hullu.

Antakse sulle joontega paber, teistpidi kirjuta read!

Tarkus on teadmine kui vähe me teame.

Pole võimalik eristada tantsijat tantsust.

Alati on palju lihtsam uskuda oma headusesse kui teistega silmitsi seista ja oma õiguse eest võidelda. Alati on lihtsam kuulata solvanguid ilma samaga vastamata kui julgeda endast tugevamaga võitlusesse astuda, alati võib öelda, et kivi, millega meid visati, ei teinud haiget, ja ainult öösel — kui oleme üksi ja naine, mees või toakaaslane magab — ainult öösel julgeme vaikselt oma arguse pärast nutta.

“Ma mõtlesin,” sõnas Ipslore mõrult, “et kas siin maailmas on midagi, mis muudab elu elamisväärseks?”
Surm mõtles selle üle järele KASSID, ütles ta lõpuks KASSID ON TOREDAD.