Tsitaadid — lehekülg 81

Riigi majanduslikud prioriteedid pole kodanikele eluks vajalikud tooted, vaid tooted, mis võimaldavad sõdida. Nafta on rahvusvaheliste konfliktide põhjuseks palju segadamini kui nisu.

Tegin konkreetse päeva tööd reeglina samal päeval ära.

Kasumipõhise arvepidamissüsteemiga on alati see häda, et see on enamikule inimestest äärmiselt vähetasuv.

Vähesed imetlevad bürood seltskondliku koosviibimise kohana nii kõrgelt nagu mina, aga tööd seal küll teha ei saa.

Töö on pelgupaik neile, kel pole midagi paremat teha.

Ükski asi pole illegaalne, kui seda on otsustanud teha sada ärimeest.

Minu meelest tasub kuritegevus ära. Tööpäev pole eriti pikk ja reisida saab palju.

Advokaatide majad on ehitatud tobude peadele.

Seadus on väheveenev, kui see ei aita karistada.

Inimese kehtestatud seadus väärib seaduse nime vaid siis, kui ta on kooskõlas terve mõistusega ning otseselt tuletatud põlistest seadustest. Kõrvalekaldumine tervest mõistusest teeb seaduse ülekohtuseks, niisugusel juhul pole tegemist seadusega, vaid vägivalla tunnustamisega.

Ükski karistus pole iial olnud piisav hirmutusvahend tõkestamaks kuritegude sooritamist. Vastupidi, missugune karistus ka ei järgneks, kui teatud laadi kuritegu on sooritatud esmakordselt, siis on selle kordumine edaspidi juba palju tõenäolisem.

Üks Seitsmest tavatses öelda: “Seadused olid nagu ämblikuvõrgud, millesse jäid väiksemad kärbsed kinni ja suuremad lendasid läbi.”

Kättemaks on metsik õigusemõistmine.

Soodne juhus teeb vargaks.

Ebaseaduslikud rikkused on ohtlikumad kui ebaseaduslik vaesus.

Õigluse jaluleseadmise hind on igavene kuulsus.

Karistamine on alati halb; karistus on oma olemuselt kuritegu.

Valitsemine on nagu arstiteaduski, seisneb valikute tegemises mitme halva vahel. Iga seadus on halb, sest iga seadus piirab vabadust.

Õigusemõistmine: kaup, mida riik müüb kodanikule rohkem või vähem võltsitud kujul vastutasuks riigitruuduse, maksude ja personaalse teeninduse eest.

Advokaat: professionaalne seadustest möödahiilija.