Tsitaadid — lehekülg 8

Armastus ja roosid nooruspõlve jäid,
Vanaduses alles sõbrad on ja vein.

Kõigel ilusal on oma tipphetk, mis kiiresti möödub.

Parem on mehiselt surra kui häbis elada.

Üks väljapaistev briti ajaloolane... väidab, et soololaul on enam hinnatud aristokraatlikus seltskonnas ning ühis- ja koorilaul demokraatlikus.

Pärisorjad! Kas te siis ei tea,
kes ihkab vabadust, ise võitlema peab?

Rõõmsal, murepilvedeta näol on sulnis võlujõud ka siis, kui naeratust ei paista.

Minust sai omaenese geniaalsuse raiskaja ning igavese nooruse tuulde loopimine pakkus mulle veidrat naudingut.

Kurjust usume sedamaid, headust alles pärast järelemõtlemist. Kas see pole kurb!

Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus.

Edu puhul on kõige raskem asi see, et Sa pead jätkuvalt olema edukas. Edu pole kunagi lõplik.

Kui puudub julgus rannik silmist kaotada, siis uusi maailmajagusi ei avasta.

Häbematusest ja laiskusest tulevad kõik ülejäänud pahed.

Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad edasi ja vähesed omavad.

Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kuid vähesed neist mäletavad seda.

Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel.

Inimene eksib surmani.

Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle.

Igal asjal on lõpp ja algus.

Parim kaitse on rünnak.

Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja.