Tsitaadid — lehekülg 7

Kunst pole sama, mis käsitöö, see on kunstniku püüd edasi anda kogetud tunnet.

Mitte keegi ei suuda seletada, millega Mozarti viisijupp või tükike Tiziani draperiid meid ära võlub. Kui inimene ise seda ei tunne, ei saa keegi teine teda tundma veenda.

Lihtsalt hämmastav, kui sügavalt on juurdunud pettekujutlus, et ilu on sama, mis headus.

Mis imet pakub elu viimne vaatus,
hirm nahas vapral, targal otsas tarkus!

Vabadus on tõepoolest hinnaline — nii hinnaline, et seda tuleb anda jaopärast.

Tavalisest õnnetust lapsepõlvest veelgi hullem on iirlase õnnetu lapsepõlv, kõige hullem on aga katoliku iirlase õnnetu lapsepõlv.

Meie targad noored luuletajad peaksid meeles pidama minu lihtsaid definitsioone proosa ja luule kohta: proosa = sõnad parimas järjestuses; luule = parimad sõnad parimas järjestuses.

Ma olen pettunud, sest mu vanemad ei toonud ilmale pornostaari.

Meie hindame liialdusteta ilu ning harime oma hinge, muutumata seejuures naiselikuks.

Hea algus pole pisiasi, ehkki algab pisiasjast.

Ükskord närbub ka kauneim roos.

Head maalikunstnikud jäljendavad loodust, halvad mäletsevad seda.

Vabaduse puud tuleb aeg-ajalt kasta patriootide ja türannide verega. See on orgaaniline väetis.

Kirjanike arvu kasvades lähevad lugejad paratamatult mugavamaks.

Võtsite mu vabaduse ära juba ammu ja te ei saa seda mulle tagasi anda, sest ka teie ise pole vabad.

Viimased eluaastad on maskipalli lõpp, mil langetatakse maskid.

Sõprus iseendaga on kõige tähtsam, sest ilma selleta ei saa me olla sõbrad kellegi teisega.

Haigus on looduse ravivahend, mis tuleb appi organismi häirete korral.

Ta teadis kirjandusest kõike, välja arvatud, kuidas seda nautida.

Naeratused on tegelikult pisiasjad, aga kui neid eluteele laiali puistata, teevad nad mõõtmatult palju head.