Tsitaadid — lehekülg 62

Targad valetajad nimetavad üksikasju, aga kõige targemad mitte.

Rääkimise vastand ei ole kuulamine. Rääkimise vastand on ootamine.

Keegi ei unusta, kuhu ta mattis sõjakirve.

Kodustest ravimitest on parim hea naine.

Inimese iseloom on tema saatus.

Kui sõber kutsub, siis homset ei ole.

Inimene üksinda on nõrk olend, aga sidemed teistega teevad temast tugeva. Üksinda pingutab ta tihti ilma tulemusteta. Aga vaid üks sõbrapilk südamesse, üks soovitus, lohutussõna sõbralt — ja madal taevas kerkib kõrgeks, kurvameelsuse katus kaob.

Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!

Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab.

Kirjandus on retk tõe leidmiseks.

Kes teist kadestab, tunnistab tema ülemuslikkust.

Kes ülistab kõiki, ei ülista kedagi.

Ma ei ihka vestelda mehega, kes on rohkem kirjutanud kui lugenud.

Ma pole kunagi kiusatusele vastu pannud: ma märkasin, et kahjulikud asjad ei tekitagi kiusatust.

Mis on kirja pandud ilma pingutuseta, seda loetakse tavaliselt ilma naudinguta.

Uudishimu on tarmuka intelligendi kindel ja püsiv iseloomujoon.

Normaalne olla on edutute jaoks ideaalne eesmärk.

Sõnal on musttuhat palet.

Kogu meie teadmine algab tunnetusest, edenedes mõistmiseks ja lõppeb põhjusega. Põhjusest kõrgemat ei ole.

Seaduse ees on inimene süüdi kui rikub õigusi teiste suhtes. Eetika järgi on ta süüdi juba, kui ta mõtleb sellest.