Tsitaadid — lehekülg 6

Ta pole ilus esmapilgul,
on palju neide kaunimaid.
Ei näinud enne tema armsust,
kui naeratuse kingiks sain.

Koos minuga sa vanane!
On parim aeg veel ees,
on viimne vaatus tähtsam esimesest,
sest aeg on Tema käes,

Väheamalt
pole ma lasknud südamel kivistuda,
keelanud poisikesepõlves eakohast rõõmu
ega eksinud sinna, kus Ilu on tundmatu.

Laps, ära pillu raamatut
ja loobu kurjast plaanist
sa lõigata see pildituks,
vaid hoia aaret kallist.

Kui maailm on veel noor, mu poiss
siis haljendavad puud;
ja iga hani luik, mu poiss,
ja igal plikal kroon.

Eks ole ilu tühi, vilets hüüs,
vaid kaduv läik, mis kustub tuhmi kihti,
vaid lill, mis sureb, vaevalt õitserüüs,
vaid habras klaas, mis ruttu murdub tihti.

Vaid Jumal, mu kallis,
suudab sind armastada vaid sinu enda,
mitte su kuldsete juuste pärast.

Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita?
Kuid sul on armsam, püsilikum laad.
Järsk torm võib maikuus puudelt pungad niita
ja suvi ainult viivu ehib maad.

Kui valge küünal
pühakojas
on ilu
vananevas näos.

“Nooruses mul oli pelgus
aju kahjustada;
see mul puudub, äsja selgus,
nüüd võin trikitada.”

Ta kahtles, aga Jumal sõnas: “Tea,
ei pisarsilmil loodu kaotsi lähe:
su muusika on sündinud maa peal,
nüüd helisevad sellest tähed.”

Ahjaa, ma “Lilla lehma” kirjutasin,
see juhtus kogemata!
Ja kellel elu armas on,
tsiteerima ei hakka.

Kui magusalt kuuvalgus kingul suigub!
Siin istugem. Las hiilib muusika
me kõrvadesse. Öö ja mahe vaikus
on veetleva harmoonia akordid.

Olete parimad kõigist ballaadidest,
lausutud mis või lauldud;
ainsad elavad kõigist poeemidest,
teised on ammu surnud.

Veel nelikümmend aastat — aeg sind raugastab,
sul mälust ette jõuab kõhutuul,
jalg tönts on, õlga reuma laastab,
et tugev olid varem — see nüüd mõttetu on.

Mis mõttetark maailmas õpetada
võiks sellist ilu nagu naisesilm?
Me teadmised on üksnes meie lisand.

Naised istuvad või tulevad, lähevad, ja mõned on
vanad ja mõned on noored,
ja noored on kaunid, kuid vanad on kaunimad veel.

Armsus
Ei vaja järeleaitamist ehetega,
vaid on kõige kaunim just kaunistamata.

Kui oled vana, hall, silm hägune,
ja tule ääres kipud tukkuma,
siis raamat võta, loe ja vaikselt unista
su pilgu sulnist sügavusest nooruses.

Üks kurvemaid asju mu meelest
on sünnipäevade hääb:
kinke, pidusid harvem järjest
ja kaartegi vähemaks jääb.