Tsitaadid — lehekülg 6

Vanadel on alati aeg õppida.

Ärge kunagi tegutsege südametunnistuse vastu, isegi siis, kui seda nõuavad riiklikud huvid.

Tajudes seda paratamatult isegi, kandis ta ilu tõrvikuna endaga kõikjal kaasas; tõrvik valgustas silmapilk iga tuba, millesse ta astus; ning ükskõik kuidas ta seda kui tülikat kohustust varjata või vähendada püüdis, oli tema ilu silmanähtav.

Beethoven on võimsaim helilooja, ent Mozart on ainus helilooja.

Kui kaks inimest on juba lavale saadetud, siis peab vähemalt üks neist võimalikult ruttu midagi ütlema!

Tõe otsing on tähtsam kui tõe valdamine.

Hea nõuandja on parem kui igasugune varandus.

Kui loen raamatut, mis mulle tõeliselt muljet avaldab, pean end enne inimestega suhtlema asumist tõsiselt kätte võtma, muidu võidakse mind imelikuks pidada.

Noorus on ainus rõõmude aeg ja esimesed kakskümmend viis aastat kaaluvad üles kogu ülejäänud elu, olgu viimane ükskõik kui pikk ning möödugu need kakskümmend viis pealegi vaesuses ja viletsuses, ülejäänud elu aga, rikkuses, austuses ja lugupidamises.

Iga mure lööb me kirstu uue naela juurde ja iga naeratus tõmbab ühe naela välja.

Aastatelt noore mehe iga võib osutuda üsna soliidseks, kui vanust mõõta tundides. Ent seda juhtub vaid siis, kui aega pole raisatud, ehk teisisõnu: harva.

Noorus on aeg rännata maailma ühest otsast teise nii mõttes kui ka tegelikkuses; järele proovida erinevate rahvaste kombeid; kuulata, kuidas kell südaöötundi lööb; näha päikesetõusu nii linnas kui ka maal; taassünni kaudu muutuda; vaielda ja targutada; kirjutada kohmakaid värsse; joosta terve miil, et tulekahju näha, ning oodata päev otsa teatris, et aplodeerida “Hernanile”.

Ilu ja narrus käivad tavaliselt käsikäes.

Kahekümnest kahekümne viieni! On need vast aastad! Ilmuta rahulolematust kõige suhtes. “Sulle kuulub Maa kogu selle täiuslikkuses.” Ära loobu oma pärisosast, võta vastu oma kohustused.

Ilus meeldib kõigile ja kõikjal, vaatamata kindla kontseptsiooni puudumisele.

Kõige raskem on õpetada seda, et miski võib olla korraga nii tõene kui väär.

Mozarti päevist alates on heliloojad püüdnud omandada kähehäälse ja südant puperdama ajava erootilise muusika loomise kunsti.

Minu arvates on inimese võime naeratada üks meie kauneimaid loomuomadusi. See on midagi, mida ükski loom ei suuda. Ei koerad ega isegi vaalad või delfiinid, kes kõik on väga intelligentsed olendid ja ilmses hingesuguluses inimesega, oska naeratada nagu meie.

Ära kunagi loe raamatut, mis on vähemalt aasta vana.

Mu vanust südatalvega võib võrrelda
mis pakasene, samas leebe.