Tsitaadid — lehekülg 58

Nagu puude kasvades hakkavad tüveringid korduma igas oksas, nii kihistuvad aasta-aastalt kõik sündmused, muljed, kõige põgusamadki hetked igas meie olemise raasukeses. Mida rohkem sündmusi, seda rikkalikumad. Mida avaramalt haarame kogemusi, seda avaramaks muutume sisemiselt. Sellepärast ongi igast erinevast puust valmistatud viiulil erinevad helivarjundid. Sellepärast kõlavadki kõik inimesed vastu erinevalt.

Liiga kaunite sõnade varju poevad peitu alati kõige tigedamad teod. Kui kohtad liiga kauneid sõnu, vaata ikka nende taha. Igaks juhuks. Pealegi on sõnad nagu tünnid, neis kõigis on oma sisu. Aga mida tühjem mõni neist on, seda valjemini ta kõmiseb.

Me oleme need, keda väidame mitte olevat.

Kui te olete häälestatud kellegi vastu, siis ei ole te vabad. Kui te peate kedagi süüdlaseks ja teie mõistus on nende vastu häälestatud, teadke, et olete nende külge kleepunud! Super-liimiga!

Tõelise luuletaja tunnuseks on see, et kodumaa kohtleb teda sama hellalt ja mõistvalt kui tema kodumaad.

Tõeline vabadus — see on vabadus tulevikust ja ka minevikust.

Liikumine — see silmaga nähtavate kunstide alatine komistuskivi — leiab tõelist kajastamist üksnes kirjanduses. Vaid kirjandus on võimeline edasi andma keha väledust ja hinges pulbitsevat mässu.

Pole olemas moraalseid ega ebamoraalseid raamatuid. Raamatud on kas hästi või halvasti kirjutatud, nii lihtne see ongi.

Reisidel kannan alati kaasas päevikut. Rongis on ju nii mõnus midagi sensatsioonilist lugeda.

Hea lõpeb hästi ja halb halvasti. Seda nimetatakse ilukirjanduseks.

Parem on, et inimesed küsivad, miks sul ei ole ausammast, kui et nad küsivad, miks sul on.

Meil, poeetidel noorus rõõmus,
siiski lõpp — meeleheide ja hullus.

Iga andekas ja originaalne kirjanik, mida andekam ja originaalsem ta on, peab ise looma hõrgutava omaduse, mille pärast teda ihaldama hakatakse.

Luule on tugevate tunnete iseeneslik tulv; vaikne meenutus on selle läte: meenutatav tunne küpseb mõtteis seni, kuni hingerahu viimaks kaob ning tekib uus, algselt mõtteaineiks olnud tundele sarnane tunne, mis vallutab meeled.

Hea kirjanik peaks olema nii lihtne, et tal pole ühtegi puudust peale pattude.

Enam ei leidu ühelgi maal kirjandust, mis kannataks võrdlust vana maailma omaga. Süüdi on endastmõistetavalt Ajalehed, igasugu väheväärtuslikud raamatud ja inimeste hõivatus kõikvõimalike praktiliste muutustega, mis on elava kujutlusvõime meie maailmast välja tõrjunud.

Kõige parem on rääkida asjust, millesse mitte pole süvenetud. Kõige kergem on arvustada algajail.

Liberalistlik-demokraatlik, s.o individualistlik kord püsib tugevana ainult siis ja seal, kus sellega kaasneb iga indiviidi teatav puritaanlik enesedistsipliin.

Et objektiivselt mõelda, on vaja olla ainult intellekt, olla vaba kõigest. Eriti aga parteidest.

Igale rahvale on kõige ilusam tema emakeel.