Tsitaadid — lehekülg 53

Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda...

Kaheldes jõuame tõeni.

Me peaksime astroloogiat tõsiselt võtma. Ma ei pea silmas sellesse uskumist. Me peaksime sellega tõsiselt võitlema, mitte võtma seda kui väikest, humoorikat ja kahjutut nalja.

Mul ei ole ühtegi erilist annet. Ma olen lihtsalt uudishimulik.

Sõbrad jooksevad üle tänava taldrikutäie värskelt küpsetatud pannkookidega. Sõbrad kutsuvad su vastsündinud kassipoegi vaatama. Sõbrad lõikavad sulle ajalehest huvitavat lugemist. Sõbrad jätavad sinu läveesisele õunakotte. Sõbrad roogivad lund ka sinupoolselt sõiduteelt. Sõbrad toovad sulle lehe, kui sa ise unustad. Sõbrad toidavad su kassi. Sõbrad on absoluutselt hädavajalikud.

Poliitikute lubadused on tihti nagu abieluvanded. Kandidaat esitab need suhte alguses valijale, kuid unustab kiiresti.

Kodus ei õppinud ma kunagi viha või häbi. Selleks tuli mul kooli minna.

Muutus ei tule, kui me ootame kellegi teise või tuleviku järel. Meie oleme need, keda me oodanud oleme. Meie oleme see muutus, mida me otsime.

Ta mõlgutab mõtteid vaikuse üle. See, mida välja ei öelda, kaalub alati kõige rohkem.

Me oleme hellitanud üht ja sama lootust nii kaua, et on peaaegu väljakannatamatu näha seda täitumas.

Viha põletab sildu, aga häbi purustab hingi.

Järgnes vaikus, niisugune lämmatav, karvane vaikus, mis tekib siis, kui keegi üritab täiesti liikumatult paigal seista.

Edu saavutamise üheks eluliselt tähtsaks tingimuseks on teadmatus tõsiasjast, et seda, mida sa üritad korda saata, on võimatu saavutada.

Elus on vaid üks väärt ülesanne — üritada võimatut.

Ma ei kahetse midagi.

Mitte sellest, kuida sul läheb, vaid kuidas sa seda võtad, sõltub kõik.

Inimesed ei saa olla sulle lähemal kui sa just välja kannatad. Ja ma pole kunagi sallinud kui mulle esitatakse mitu küsimust korraga. See välistab igasuguse vastuse või vestluse.

Viha on sama truudusetu kui armastus. See kahvatub ja kaob väikeste ja tähtsusetute juhtumuste igavasse ookeani, mis moodustavad inimelu.

Aeg ei ole miski, mida vajatakse. See on miski, mida võibolla saadakse.

Missugune kolossaalne paradoks on usk, mis suudab teha mõrvast Jumala meeleheaks sooritatud püha teo. See, mida ükski mõte ei saa eeldada, juhtub sellepärast, et usk algab nimelt sealt, kus mõtlemine lõpeb.