Tsitaadid — lehekülg 43

Lubamine on keelamise levinumaid vorme.

Ühel päeval tuli kõrgemalt poolt käskkiri:
“Tänasest päevast alates on kõik kodanikud kohustatud tundma end vabadena.”

Me kanname oma sõpru südames ja nad ei ole kordagi öelnud, et neil on seal kitsas.

Allakäik näib inimesele nii pararamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane.

Ära raiska nüüd vähemalt oma aega selle peale mõtlemisele, et oled kunagi arutult aega raisanud!

Igavik neelab su aega. Selleks sa ta välja mõtlesidki.

Sellesinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast.

Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks.

Uskuge, te panete lukku ukse omaenese vabaduse ees, kui varjate sõprade ees oma muresid.

Me nuumame kõiki elusolendeid, et iseendid nuumata, ise aga nuumame endid vaklade jaoks.

Teadmine, mis on absoluutselt kindel selles, et ta on eksimatu — see on usk.

Kui meie aju oleks nii lihtne, et võiksime sellest aru saada — siis oleksime nii rumalad, et me ikkagi sellest aru ei saaks.

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.

Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis.

Möödunud õnn on surnud õnn.

Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole.

Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu.

Päevi saab vaene inimene igal pool näha.

Raamatust saad teadmisi, õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarkuseni.

Ainus viis aega võita on teda mitte tähele panna.