Tsitaadid — lehekülg 38

Väheste võimetega inimeste juures on tagasihoidlikkus ausus, andekate juures aga silmakirjalikkus.

Kas pole jumalik, et on olemas naeratus, mis saladuslikul viisil suudab kergendada selle tohutu ahela raskust, mida kõik elusolendid enda järel lohistavad?

Ning kaks nii vana meest
peaks hõlpsalt suutma rahu pidada.

“Ma olen suure rahaga enesele nõutanud selle Rooma kodanikuõiguse!”
Ent Paulus ütles: “Aga mina olen sellena [vabana] sündinud!”

Inimene sünnib vabana, sellegipoolest näeme teda kõikjal ahelais.

Ilu on vaataja silmis.

Distsipliini eesmärk ei ole vägivald enda kallal — see ei ole distsipliin. Distsipliini eesmärk on saada rõõmu.

Tarkvara on nagu seks — tasuta on parem.

Majandusslangus on siis, kui naaber kaotab töö. Tuju langus on siis, kui sina kaotad oma.

Televisioon on minu meelest väga hariv. Iga kord kui keegi teleka mängima paneb, lähen ma teise tuppa lugema.

Pirtsakas poeetide sugu.

Isegi kui luuleridadel on tähendus, enamasti ongi, pole soovitatav seda välja öelda... Täielik mõistmine lämmatab mõnikord kogu rõõmu.

Ükski kirjanduslik katsetus pole rohkem ebaõnnestunud kui minu “Traktaat inimloomusest”. Selle ilmumist võib võrrelda nurisünnitusega.

Vaid raamatud võimaldavad inimkonda õigesti tundma õppida.

Palju lihtsam on kirjutada kümme enam-vähem loetavat sonetti, vedades ninapidi mõnd tuimavõitu kriitikut, kui luua üks mõjus reklaam, mis veaks ninapidi tuhandeid ostupalavikule vastuvõtlikke kliente.

Halva raamatu kirjutamine nõuab täpselt sama palju vaeva nagu hea raamatu kirjutamine; ka sellesse paneb autor tükikese hingest.

Kirjandus õitseb kõige lopsakamalt siis, kui see on pooleldi äri ja pooleldi kunst.

Väikse hulga kirjanduse loomiseks kulub kõvasti ajalugu.

Ainus nõue, mida võime tulevasele romaanile esitada ning mis ühtlasi kaitseb seda meelevaldsuses süüdistamise eest, on huvi äratamine väljenduses.

Iseloom pole muud kui juhuste seaduspärasus. Juhus pole aga muud kui iseloomu väljendus.