Tsitaadid — lehekülg 34

Ükskõik kui kaua inimene elab, esimesed kakskümmend aastat on elu pikem pool.

Kui saaksin oma küüntega teie ilu lähedale,
siis lööksin oma kümme käsku teile näkku.

Naer on elule nagu rõõmsalt kõikjal kasvav igahaljas taim.

Laulude kirjutaja amet on parim, sellele järgneb laulja oma.

Järgne sellele, mida sa armastad... Ära hakka küsima, mida “nemad” väljaspool näha tahaksid. Küsi, mis sul seespool on. Ära järgne oma huvidele, mis muutuvad, vaid sellele, mis sa oled ja mida sa armastad, mis ei saa ega tohi muutuda.

Millise kunstniku maailm küll minu lahkumisega kaotab!

Naeratused on inimestele sama mis päikesepaiste lilledele.

Lapsepõlves on alati üks hetk, mil uks avaneb ja tulevik astub sisse.

Tantsimine on ühtaegu nii mõistlik kui ka tervislik: see rikastab tundeelu; noortele on tants parim meelelahutus, ja nii oli see juba Moosese päevil.

Õnn on hea tervis ja halb mälu.

Elanud piisavalt enne kolmekümnendat eluaastat, ei viitsi sa pärast viiekümnendat enam üldse elada.

Kõik ilus on hea, ja kes on hea, muutub varsti ilusaks.

Kui me poleks endast nõnda meeletult huvitatud, oleks elu nii ebahuvitav, et keegi ei suudaks seda taluda.

Nad nuumavad enda lahjasid lugusid teiste kirjutatud raamatute rasvaga.

On lilledel uus elu igal kevadel,
ent närbunud ilu iial ei löö õitsele!

Kogu suur kunst on inimese kui terviku looming, millesse on haaratud nii keha kui ka hing — peamiselt siiski hing.

Sa naeratasid ja rääkisid minuga mitte millestki ja ma tundsin, et seda ma olingi kaua oodanud.

Vabadus ja Liit, nüüd ja igavesti, üks ja lahutamatu.

Kunstiteosed sisaldavad enam tõeseid fakte ja kirjeldusi kui ajalooraamatud.

Ükskõik missuguse vabaduse piiramise ettekääne on paratamatus. See on türannide argument ja orjade usutunnistus.