Tsitaadid — lehekülg 3

Olen nõus ühe teie lugupeetud kriitikuga, et luuletajaid on rohkem ära rikkunud maitsekad külalistetoad kui räpase vaesuse nägemine.

Inimese sõna on kõige vastupidavam materjal.

Tõelises vabariigis: meestel on õigused, ei midagi enamat; naistel on õigused, ei midagi vähemat.

Ilu on kõikjal, ent igaüks seda ei märka.

Et see rahvas näeks Jumala tahtel uue vabaduse sündi ning et valitsus, rahvavalitsus ja valitsus rahva jaoks iialgi maa pealt ei kaoks.

Kõige raiskuläinum päev on see, mille jooksul me kordagi ei naerata.

Naisele ja narrile kuulub maailm.

Paistku headus sinu näost, sinu silmadest ja sinu tervituse soojusest. Olgu sul alati varuks rõõmus naeratus lastele, vaestele, kõigile, kes kannatavad ja on üksi. Anna neile mitte ainult abi, vaid ka oma süda.

Tähtis on elu. Jalutuskäigud, kodu, perekond. Sünd, valu ja rõõm. Näitlemine on vaid kreemikoogi ootamine. Muud midagi.

Kõik, mida inimkond on teinud, mõelnud, saavutanud või läbi elanud, kõik see on säilinud raamatute võluvarasalves.

Huumor on jumalik ilmutus maailmale nagu arm ja särab kõigile...

Parim kõigist on väikese lapse naeratus. Selles pole kavalust ega arvestust. See on puhas rõõm.

Tulgem, hõisakem Jehoovale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole! Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituselauludega.

Ilu on kuninganna, kes valitseb üürikest aega.

Üldiselt peetakse noori mehi radikaalideks. See on tugevasti juurdunud väärarvamus. Kõige konservatiivsemad inimesed keda ma tean, on üliõpilased.

Alustan kellalöökidega, mis haaravad publiku tähelepanu jäägitult. Samas märgin ka aja: kell neli hommikul, ning hoian kokku suure hulga värvi, mis kuluks idataeva kuldamiseks.

Mõtle kogu ilule, mis sind endiselt ümbritseb, ja ole õnnelik.

Naerukortse ei tohiks kunagi lasta ära opereerida. Armastuse märgid on väärtuslikumad kui võltsi nooruse tühjus.

[Ameerika föderaalvägede kohta] Meile öeldi, et nad tahavad vaid läbi meie maa kaugele läände jõuda... et seal kulda otsida... ent vanematekogu lõkkesöed pole veel jõudnud jahtudagi, kui juba ehitab Suur Isa meie hulka oma kindlusi. Olete kuulnud valge sõduri kirvelööke Väikeses Männisalus. Tema kohalolek on... meie esivanemate hingede solvamine. Kas vaatame pealt, kuidas meie pühad hauad üles küntakse ja vili peale külvatakse? Dakotalased, ma kuulutan välja sõja.

Iga inimese mälu on tema isiklik kirjandus.