Tsitaadid — lehekülg 226

Ma lähen magama koos kuraditega, et ärgata koos inglitega.

Mida võltsim on elu seda üksikum sa oled.

Kui korteris tehakse prussakatõrjet, pole ju põhjust rääkida loomakaitseseaduse rikkumisest.

Lähedased saaksid korraldada kinnisvara väljaüürimise, mille arvelt saaks katta hooldekodu kulud.

Mina näen, et Keskerakond hoolib sellest, kuidas tavaline inimene Eestis elab, ka oma poliitikas, mitte ainult retoorikas.

Ma tõesti Eesti igapäevast asjaajamise seadusandlust ei tunne. Ma olen Eestist ära olnud kaksteist aastat.

Eesti keel ei saa võita. Seda räägib 900 000 inimest. See on väljasurev keel ja rahvas – selles on asi.

Vaadake, ma praegu olen nördinud, et me oleme läinud teele, kus me mängime maksudega nagu viimased kupeldajad. Maksudega mängida ei ole mõistlik – see puudutab Keskerakonda, aga see puudutab ka Reformierakonda, see puudutab sotsiaaldemokraate, aga see puudutab ka Isamaaliitu.

Ja ütlen teile ausalt ja otse, et siin riigis ei ole võimalik varsti siis enam rikas ka olla, sest vaesed ei jõua enam rikastele raha kokku vedada. Huvitav, kas siis hakkab mõtlemine nagu teistmoodi tööle või?

Ükskord peab see väike rahvas vabaks saama. Peab vabaks saama ja saama aru, et grupid mängivad temaga, mängivad nii, nagu ise tahavad. Kuus venda otsustavad ära, kes Eestit järgmised 15 aastat presidendina juhib. Lõpetage ära! Tulge mõistusele! Aitäh!

Uue meedia kiirus ja sagedane pinnapealsus suruvad mõistagi peale oma raamid, kuid allikakriitika ja toimetuse jagatud liin on endiselt kvaliteedi tagajad. Mida professionaalsem on väljaanne, seda vähem jääb ka võimalusi välisele manipulatsioonile.

Ma ei saa lihtsalt pealt vaadata, kuidas rikutakse inimõigusi, piiratakse sõnavabadust, diskrimineeritakse vähemusi, kuidas vohab korruptsioon. Lootust, et minu erakond annaks meie sõsarparteile signaali, et midagi on valesti, mul ei ole.

Oleks väga naiivne arvata, et Putin muutub üleöö väikseks armsaks poniks.

On hämmastav ja hirmuäratav, millise süüdimatusega eeldatavalt mõistuse juures olevad inimesed sotsiaalmeedias lauslollust edasi kannavad. Kordagi mõtlemata, kas jaburatel väidetel on mingigi tõepõhi all või kas nende levitamine võib tekitada kellelegi kahju.

Lisaks ei ole Teine maailmasõda koos kõikide protsesside ning okupatsiooniga mõjutanud Eesti rahvastikku nii drastiliselt, kui seda on teinud parem-liberaalse juhtimise aastad.

Meie tõdeme vana soome-ugri vaimse pärandi kaudu maailma ja elu igavest kestust ja muutumist ja uuenemist sünni ja surma läbi. Seda kõige lihtsamat on läänemaailma mõtteteadusel, mille usundlikud juured peituvad dualistlikus maailmatajumises, raske tajuda. Ülbe mikroob — inimene — tahab enesele isiklikku surematust osta ja ära teenida, ja sellest tuleneb kogu maailma häda ja viletsus.

Tean olendit, kes talub vangistust veelgi paremini kui amuuri roninastik, võtab toitu vastu väga hästi ja — mis eriti positiivne näitaja — erinevalt roninastikust, kes vangistuses ei anna järglasi, isegi paljuneb, kui talle selleks ainult võimalusi anda.
See olend mõtles välja vanglad, aga üks magusamaid sõnu ta suus on “vabadus”.

Ons ilmas vähe inimhingi, kes nõnda, kajakate kombel, pilkases pimeduses ringi peavad hulkuma. Teadmata, kas üldse leidub kuskil tühi saar, kus nendetaolised maabuda tohivad ja lõpuks rahu võivad leida. Surm ei ole ainus suur paratamatus. Mõnikord võib selleks kujuneda ka elu.

Hingetäiuse poole ei ole võimalik rännata turismimarsruute pidi. Need on liiga porile tallatud.

...kõige suurem heategu teisele on olla talle inimene, mitte kritiseerija, hukkamõistja või kiitja. Inimene vaid, inimene ainult.