Tsitaadid — lehekülg 225

Unistan päevast, mil Georgia punastel mägedel istuvad endiste orjade pojad ja endiste orjapidajate pojad vennalikult ühe laua ümber.

Jah, ma tahan midagi: tahan vabadust, inimväärset elu, ma pole loom.

Ainult teiste heaks elatud elu on väärt elamist.

Võim kaldub korrumpeerima ja piiramatu võim korrumpeerib täielikult. Peaaegu viimane kui üks suurmees on halb inimene.

Õpi tervitama oma sõpru naeratusega. Nad juba kannavad oma südames liiga palju kulmukortsutusi ja sul pole vaja neid omadega koormata.

Miski pole nii hale ja kurb kui kunst, mis huvitub vaid iseenesest, mitte selle objektist.

Vanaduses pole me sugugi paremad nõuandjad kui noorena, võibolla oleme viletsamadki, sest aeg võtab rohkem kui annab.

See, et prügi prügikasti käib, on vist maailma kõige elementaarsem asi.

Luuletaja saab inimeste üle võimu omada vaid siis, kui on ise inimlikum.

Kas pole kummaline, et üheks asjaks, mida iga inimene ootab, nimelt vanaduseks, ei tee ta kunagi ettevalmistusi.

Naeratuse keel on kõigi rahvaste jaoks ühine.

Vabadus on jagamatu mõiste. Kui tahame vabadust nautida ja selle eest võitleme, siis peame nõustuma selle kuulumisega igale inimele, olgu ta rikas või vaene, olgu ta meie poolt või vastu, sõltumata rassist ja nahavärvist.

Sõprus, kallihinnaline palsam... Naeratus keset süngeid kulmukortsutusi on kui sulnis valgus, erakla, varjupaik, nauding.

Seega on näitlemine kõigist kunstidest madalaim, kui seda üldse võib kunstiks nimetada.

Fantaasia on teadmisest tähtsam.

Inimene on vabaks mõistetud.

Kunst on armukade südamedaam, ning kui mees on andekas maalikunstis, luules, muusikas, arhitektuuris või filosoofias, saab temast vilets abikaasa ja pereisa.

Anarhia vastu aitab vabadus, mitte orjaike; täpselt samamoodi, nagu ebausu vastu saab usu, mitte jumalasalgamisega.

Kogu kaasaegne ameerika kirjandus saab alguse Mark Twaini raamatust “Huckleberry Finni seiklused”.

Ära pane iial oma parimaid pükse jalga, kui lähed välja vabaduse ja tõe eest võitlema.