Tsitaadid — lehekülg 221

Aga kui sa tahad häbitundest vabaneda, tuleb sul oma elu kõige rängem ja ohtlikum küsimus maailmaruumi lennutada, teadmata, kas on üldse olemas keegi, kes sellele vastab. Ja küsimus ise on niisugune: " kas minu jaoks on armastust, kas keegi armastab mind ka siis, kui varjust välja astun? /.../ Alati jääb võimalus, et keegi ei armasta, et sinu jaoks lihtsalt pole mitte kedagi. On vaid tühjus, milles su küsimus kaigub. See on inimese jaoks hukatus, sest ainult armastuses on elu elamist väärt. Ometi ei tea mitte keegi vastust ette, risk on ehtne ja tõeline.

Armastust ei õpi tundma, kui seda kunagi proovile ei pane. Keegi ei saa enne kuristikku hüppamist teada, kas keegi püüab ta kuristiku servalt kinni. Alles siis, kui inimene kukub, saab ta kogeda, et teda hoitakse.

Mõtlemise muutumine sõltub tavalistest kodanikest – inimestest, kes suudavad raamatuid lõpuni lugeda.

Sallivus on suurim vaimuand; see nõuab ajult samasugust pingutust nagu jalgrattal tasakaalu hoidmine.

Arvan, et pean siin koolis ja loomulikult ka elus ära õppima neli asja: mõtlema selgesti, kiirustamata ja segadusse sattumata; armastama kõiki südamest; tegutsema kõrgematel motiividel ja kõhklemata lootma armsa Jumala peale.

Las tulevik räägib tõde ja hindab igaüht vastavalt nende tööle ja saavutustele. Olevik on nende päralt, aga tulevik, mille nimel ma tõesti olen töötanud, on minu.

Kõik kuriteod on võimalik peatada hommepäev, aga selle kuriteo ohvriks langeks rahvas ja meie vabadused.

Te olete siia tulnud palju kordi, kannatanud ja palju kordi surnud. Ärgake nüüd ja saage aru. Elu — see on pidutsemine. Kihluge teadmisega. Pidutsege laulatust eluga.

Enne saadan tütre litsiks, kui Tallinna Televisiooni.

Kes kontrollib minevikku, see kontrollib tulevikku. Kes kontrollib olevikku, see kontrollib minevikku.

Selliseid inimesi võis uskuma panna kõige häbematumaid reaalsuse vägistamisi, sest nad ei taibanud iial päriselt, kui jälestamisväärne see on, mida neilt nõutakse, ja nad ei olnud küllalt huvitatud ühiskondlikest sündmustest, et märgata, mis toimub.

Ärge muretsege oma vigade pärast. Võtke nendest õppetund. Teid hinnatakse mitte teie vigade järgi, vaid teie heategude järgi. Vead kuuluvad maisele. Heategijad kuuluvad Jumalikule.

Inimesed teevad end mõnikord haigeks, et võita kaastunnet ja tähelepanu ning saavutada tähtsustunnet.

Sügavaim element inimese loomuses on tungiv vajadus olla hinnatud.

Hirm tuleneb sellest, et ei usuta armastusse ja sellest omakorda tuleneb häbi. Häbitunne on armastuse puudumisest sündinud kogemus. Kui inimene on kogenud armastuse puudust, koguneb temasse häbitunne. See teeb inimese sedavõrd pimedaks, et ta ei näe, mis talle on antud. Sisimas ta küll tajub seda, kuid alahindab ja alavääristab seda. Ta võib isegi öelda, et tal pole üldse mingit väge ja nii tegelikult end täielikult eitada.

Oma hinge kuulates ei saa sa teha muud, kui ainult täiuslikke valikuid.

See, kes on palju andeks saanud, on ka palju armastanud.

Tehes seda, mida kardad, saad selleks, kes sa tõeliselt oled.

Tõeliselt kaunis kunstiteoses peab kõik sõltuma vormist ja mitte midagi sisust, sest et ainult vorm mõjutab kogu inimest, sisu aga ainult üksikuid külgi... Niisiis on kunstimeistri saladus tegelikult selles, et vormi abil hävitada sisu.

Eluaegne töökogemus on mind veennud tõsiasjas, et tean väga vähe. Kogemused on mind õpetanud suhtuma ennustustesse väga vaoshoitult. Eksimuste eest ei ole kaitstud isegi eksperdid.