Tsitaadid — lehekülg 221

Kohanda tegevus sõnale, sõna tegevusele, eriti silmas pidades, et sa ei patustaks loomuliku lihtsuse vastu.

Ma usun, et pornograafia on ühiskonna nuhtlus.

Uus elu algab meie jaoks iga sekund. Mingem röömsalt selle vastu. Peame ruttama edasi, kas tahame või mitte, ja meil on parem kõndida, pilk pööratud ettepoole, selle asemel et aina tagasi vaadata.

Ma armastan naeratusi ja naeru. Kui keegi tahab, et tema elus oleks rohkem naeratusi, peab ta looma selleks tingimused. Ja kuidas seda saavutada? Kindlasti mitte viha, armukadeduse, suure ahnuse või vihkamisega, vaid armastuse ja headusega, avatud meele ja siirusega.

Võrdsus on iga ühiskondliku organisatsiooni üks põhialuseid.

Kõrgel mägedes heliseb muusika. (On sündinud laul, läinud laia ilma.)

Oh, ole vähem ilus või viibi kauem.

Kui inimesed vanas eas vooruslikuks muutuvad, ohverdavad nad jumalale selle, mis jäi saatanast järele.

Ilu on armastuse laps.

Kus loodus valitseb, seal peab kunst taanduma.

Seal seinal on minu viimane maal hertsoginnast,
näib, nagu oleks ta elus.

Abielluge kõigele vaatamata. Kui satub olema hea naine, oled erand, kui halb, saab sinust filosoof.

Kui sõna “muusika” on püha ja seda tohib kasutada vaid seoses kaheksateistkümnenda ja üheksateistkümnenda sajandi muusikainstrumentidega, siis asendame selle tähendusrikkama väljendiga: “helide korraldus”.

“Ilu on tõde ja tõde on ilus,” — see on kõik,
mida me siin maailmas teame ja teadma peame.

Ilu on esmatarbekaup.

Minu varajane ja võitmatu lugemiskirg... seda ei vahetaks ma ka India aarete vastu.

Ja alles siis, kui me enam ei karda, hakkame elama, nautides iga kogemust, nii valusat kui rõõmsat; elama, olles tänulik iga hetke eest, elama täiel rinnal.

Primitivistlik kunstnik on nagu asjaarmastaja, kellel kaubal on turgu.

Televisioon? Pool sõna ladina, pool kreeka keelest. Sellest ei saagi midagi head tulla.

Vaimukus on haritud ülbus.