Tsitaadid — lehekülg 220

Romaan: polsterdatud lühijutt.

Iga looja kirjutab omaenese lugu.

Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel.

Viimaks, vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõtelge!

See, millest ma aru sain, on imekaunis; sellest ma järeldan, et ka ülejäänu, millest ma aru ei saanud, on samuti imekaunis.

Kui saaksin pidevalt lugeda, ei tunneks ma kunagi puudust seltskonnast.

Näidake mulle maad, kus pole streike, ja näitan teile maad, kus puudub vabadus.

Ilu ja kurbus on alati koos.

Noored tüdrukud armastavad ju nukke, koeri, kassegi, kui pole veel meest, keda armastada, ja kui naine jääb vanaks, nii et meeste armastust enam kuskilt võtta ei ole, siis hakkab ta jällegi koeri ja kasse armastama, sest et armastama peab.

Naer võib pakkuda suuremat rahuldust kui au, olla väärtuslikum kui raha ja puhastada südant paremini kui palve.

Teatrikriitik on inimene, kes ei jäta ühtegi etteastet jäädvustamata.

Ta puhtus päevast päeva
teeb näotuks mind.

Seega minu arvates... peaksid geniaalsed teosed selles maailmas olema aujärjele tõstetud.

Ja ilu näitab silmile ju end
liig veenvalt, et ta suuri sõnu vajaks.

Lapsepõlv ennustab meheiga,
nagu hommik ennustab päeva.

Räägime kõik Shakespeare'i keelt, võrdleme tema võrdlustega ja kirjeldame tema kirjeldusi kasutades.

Parimad näitlejad maailmas igal alal, olgu see tragöödia, komöödia, ajalookroonika, pastoraal, pastoraalne komöödia, ajalooline pastoraal, traagilis-ajalooline mäng või traagilis-komöödialik-ajalooline pastoraalmäng, lahutamatu lavatükk või piiramatu luulelugu. Seneca ei ole neile liiga raske ega Plautus liiga kerge.

Kõik lõpeb lauluga.

Sinu töö on maalida inimeste hingi.

Ärgu keegi kunagi tulgu su juurde nii, et ta ei lahku parema ja õnnelikumana. Igaüks peaks nägema lahkust su näos, su silmis, su naeratuses.