Tsitaadid — lehekülg 216

Minu meelest püsis seal meestel hing sees vaid umbes 20 sekundit...

...tabamust mitte saades oli tunne, nagu jookseksid vihmas, kuid märjaks ei saa

Nii olime sõja ikkagi võitnud. Meie ajalugu ei pidanud saama kurba lõppu.

Hilteri saatus oli paika pandud... Jaapanlastest pidi aga vaid pulber järele jääma. Kõik ülejäänu oli lihtsalt ülekaalukate jõudude rakendamise küsimus.

Meie veepealsetel jõududel pole teha muud kui näidata, et nad oskavad vapralt surra.

Vaenlane püüab nüüd oma jõud koondada ning meid rünnata... Saksa rahvas on teiega. Me võitleme, kuni kahuritorud on punased ning viimane kui mürsk on teele saadetud. Meile, sõduritele, on nüüd jäänud kas võit või surm...

Kogu Saksamaa on teiega. Mida veel teha annab, seda ka tehakse. Näide teie kohusetundest annab inimestele jõudu võitlust jätkata.

Kõik, mida me teha võime, on oodata.

Ma tahan, et te mõtleksite kõik kodule või millelegi muule ilusale.

Ära mõtle.... Lihtsalt tegutse.

Ma ärkan veel praegu, viiskümmend kuus aastat hiljem, öösel ülesse ja näen end terasredelit mööda alla ronimas.

Ainsad korrad, mida ma mäletan kui ma tõeliselt kartsin, oli kord, kui sattusin mingisse pöörisesse, mis näis mitte peatuvat...Teine kord oli siis, kui lendasin koos hiirega, kes mu tuuleklaasi sisemisel poolel tantsu lõi. Ma ainult kisendasin! Aga ma ei kartnud põrmugi näiteks siis, kui pidin ronima lennuki tiivale, et tagasi tirida üks langevarjuga mees, kes araks lõi. Ei teagi, miks.

See on suurim ja jubedaim kuritegu, mis kogu maailma ajaloos iial toime pandud.

Vaadake, ma olen jälle tagasi. Te unustasite, et Ungari on ikka veel Reichi varjus. Minu käed on pikad ja need ulatuvad ka Budapesti juutideni.

Ma tean, et sõda on kaotatud, kuid mina kavatsen oma sõja ikkagi võita.

Vaadake, kui lähedal on venelased. Teie sõda on sama hästi kui läbi. Natside saatus on otsustatud, nendega on lõpp. Samamoodi läheb ka teistega, kes viimase hetkeni vihkamise külge klammerduvad. Natsidega on lõpp, Hitleriga on lõpp, Eichmanniga on lõpp.

Teil on õigus. Ma pole kunagi nõus olnud Hitleri ideoloogiaga tervikuna, kuid see on lõppude lõpuks võimaldanud mulle suurepärase karjääri... Varsti on mu mugaval elul kriips peal. Ei ühtki lennukit enam naiste ja veiniga Prantsusmaalt. Venelased võtavad mu hobused, mu koerad ja mu palee... Ilmselt lasevad nad mu kohapeal maha. Minu puhul ei tule kõne alla põgenemine ega vabastamine. Kuid mõneti lohutada ma end siiski võin. Kui ma vaenlase vastu võitlen lõpuni välja, siis kaotus viibib. Ja lõpuks, kui mind ootab võllas, tean vähemalt, et tegin kõik mis võimalik, et oma missiooni täita.

Ärge nüüd arvake, et me oleme sõbrad. Seda mitte. Ma kavatsen teha kõik mis minu võimuses, et takistada teil juute päästmast. Teie diplomaadipass ei kaitse teid sugugi kõige eest. Ka neutraalsest riigist pärit diplomaadiga võib õnnetus juhtuda.

Asjad on halvasti, kuid mitte nii hullusti, et peaksime sinusuguseid väikseid tüdrukuid taeva alla saatma. Mina koju ja aita ema.

Sul pole aimugi, mis juhtuma hakkab. Esimese viie minuti jooksul õpid rohkem kui aasta väldanud treeningute ajal.