Tsitaadid — lehekülg 215

Paljud inimesed ebaõnnestuvad originaalsete mõtlejatena, kuna nende mälu on lihtsalt liiga hea.

Moraal on indiviidi karjainstinkt.

Igasugune truudus jumalusele, konseptsioonile või universaalsele põhimõttele, mis asetab alluvuse kõrgemale süütu inimese korralikust kohtlemisest, on kuri.

Müstilisi seletusi peetakse sügavamõttelisteks; tõde on, et nad ei ole isegi pinnapealsed.

Maailm on lava, elu on teekond.
Sa tulid, nägid ja lahkusid.

Võit iseenda üle on esmane ja kõige suurim võit.

Kristlik veendumus näha maailma koleda ja halvana on teinud maailma koledaks ja halvaks.

Kes ei tee halba, sel pole vajadust seaduse järele.

Tulevik mõjutab oleviku sama palju kui minevik.

Nauding on kohutav kiusatus.

Valetamine on elu eeltingimus.

Oo, sõbrad, ilmas pole sõpru.

Kindlaim viis rikkuda noorust on teda juhendada hindama inimesi, kes mõtlevad temaga sarnaselt, ja mitte neid, kes mõtlevad temaga erinevalt.

Sõna “kristlus” on juba iseenesest ekslik — tegelikuses on olemas olnud ainult üks kristlane ja ta suri ristil.

Pole olemas fakte, on tõlgendused.

Maailmas ei ole nii palju armastust ja headust, et lubada osa sellest ära anda väljamõeldud olenditele.

Elamine on kannatamine, et jääda ellu, peab inimene leidma kannatuses mingi eesmärgi.

Soov parandada viga kutsub esile tunde “tegijast” ja see on alus vea jaoks. See, kes proovib vigu parandada, teeb veel rohkem vigasid. Kes aga teadvustab vead, vabaneb nendest.

Me peame vaid jalaga vastu ust põrutama ja kogu see mädanenud süsteem kukub kokku, venelased võitlevad tõeliselt rumalale fanatismile toetudes.

Nõnda räpast lugu pole maailm varem näinud....