Tsitaadid — lehekülg 214

Hoidke seda juhtivat mõtet: “Ma olen vaim, mitte ainult keha.” Jätke meelde: “Olen vaim, mitte ainult keha,” ja kõik kurbused kaovad nagu kaste, kui päike välja tuleb.

Piibel on tuntud paljude asjade poolest, aga arusaadavus ei kuulu nende hulka.

Põrgu müüt esindab kogu seda õelust, kättemaksuiha, isekust, julmust, vihkamist ja autust, mis inimese südames võib peituda.

Keegi ei usu, et Piibel mõtleb seda, mida ta ütleb: kõik on hoopis veendunud, et Piibel ütleb seda, mida nad ise mõtlevad.

Kui senituntud religioonid on midagi avaldanud, siis nad reeglina eksivad.

Teadmised Maa tegelikust vanusest ja fossiilidest muudavad tasakaaluka teadvuse jaoks võimatuks uskuda Piiblit sõna-sõnaliselt moel, nagu fundamentalistid seda teevad. Kui aga osa Piiblist on ilmselgelt vale, siis miks peaks ülejäänutki kohe tõena võtma.

Kui te kiidate, siis mis teiega toimub? Tundub, et miski teie sees laieneb. Kas te olete seda märganud? Kiitus laiendab teadvust, süüdistus surub teadvuse kokku.

Paarist tugevatest prillidest on mõnikord piisanud, et ravida inimene armastuse haigusest.

Alati leidub neid, kes eitavad armastust, sest nad ei ole seda ise tunda saanud. Aga mina ütlen, et armastus on olemas ja sina oled seda tunda saanud, ja kui sa ka homme sured, oled sa ikkagi õnneseen.

Puutudes kokku religioosse inimesega, tekib mul tahtmine pesta oma käsi.

Oh, naised. Nad teevad kõrghetked kõrgemaks ja madalpunktid sagedamini esinevateks.

Teie teod on ainult teie keha projektsioon. Tegude muutmine ei muuda teid. Teil on vaja muuta organismi, organismi loomust.

Hirm on moraali ema.

Kas pole veider, kuidas vägivald ja huumor tihtipeale käsikäes käivad?

Jumal on idee, kes teeb kõik mis on sirge, kõveraks.

Ma ei saa uskuda Jumalasse, kes soovib pidevalt olla jumaldatud.

Filmiulme on iseenesest rumalamaks loodud — filmi ajaloo jooksul on olnud ainult kolm või neli ulmefilmi, mis ulatuvad kirjandusliku ulme keerukuseni.

Ma ikka elan, ma ikka mõtlen: Ma ikka pean elama, sest ma pean mõtlema.

Mu püüdluseks on öelda kümne lausega sama, mida teine ütleb terve raamatuga.

Kirjanduses eksisteerib unikaalne usaldus kirjaniku ja lugeja vahel, mis ei ole võrreldav ühegi teise kunstivormiga. Lugejana usun ma, et autor annab endast minu jaoks parima, kuitahes vigane see ka poleks.