Tsitaadid — lehekülg 213

Kedagi ei saa nimetada õnnelikuks enne, kui ta sureb.

Valitse siis, kui oled enne õppinud olema valitsetav.

Sõltuvused kutsuvad esile palavikulise hingamise. Palavikuline hingamine häirib meelerahu. Meelerahuta inimene on rusutud, ta muutub kannatuste ohvriks. Ärge oodake täieliku purunemise seisundit, võtke kätte ja vabastage oma hingamine palavikulisusest alistumise ja sadhanaga — vaimsete praktikatega.

Ma ei arva, et julgus oleks midagi, mille üle iseäranis uhkust tunda. Tavaliselt on see lihtsalt ettekääne teha midagi, mida sa ei taha, et mitte teha seda, mida sa veel vähem teha tahad.

Olge oma meestele eeskujuks nii teenistuses kui ka eraelus. Ärge säästke end, olge väsimatud. Ja näidake seda ka oma üksustele.

Mõtlemisel on äär, tundmatul ei ole äärt. Kui kõnnid sellega, millel on äär, ääretu kannul, oled suures ohus. Kui teed seda täie teadmisega, on oht kindel.

Avatud meel on nagu lahtine aken. Laseb sisse värsket õhku.

Ühel hetkel on inimene suuteline aru saama, et kui ta ühel päeval saab nii palju palka nagu ta kuu aega tagasi maksis tulumaksuks, siis ta saab aru võib-olla, et äkki selles kasinuses on midagi targemat. Et on mingid muud asjad, mis sind õnnelikuks teevad. Sinu silmad lähevad lahti.

Elu on haigus: sugulisel teel edasiantav ja eranditult surmaga lõppev.

Mis on võimatu saja aasta jooksul, võib miljardi aasta möödudes olla lausa vältimatu.

Kahjuks ei suuda ma ette kujutada Jumalat, kes tasustab ja karistab omaenda loomingut ning kelle põhimõtted on sügavalt inimlikud — Jumalat, kes on ise inimliku nõrkuse peegeldus. Samuti keeldun uskumast, justkui suudaks inimene jätkata oma eksistensi ka pärast füüsilise keha surma, mis sest, et nõrgemad meie seast armastavad oma rumalas egoismis seda mõtet tõesena hellitada.

Muidugi oli see vale, mida te mu religioossete veendumuste kohta lugesite, vale, mida süstemaatiliselt korrutatakse. Ma ei usu isikulisse jumalasse ja ma pole seda kunagi eitanud, vaid hoopis selgelt väljendanud. Kui minust ongi midagi, mida võiks nimetada religioossuseks, siis on see mu piiritu imetlus maailma ülesehitusse niivõrd, kuivõrd teadus seda avada suudab.

Minu nimi ei ole Bob Marley. Ma isegi ei tea veel oma nime.

Vabastage endid vaimsest orjusest, keegi peale teie endi ei saa vabastada teie meeli.

Inimene on universum iseendas.

Tänased head ajad on homsed kurvad mõtted.

Mees tervikuna võib meheks saada, kujuneda üksnes siis, kui tal on isakogemus. See on vältimatult vajalik mehe kui terviku väljakujunemiseks.

Meheks ei saa hakata. Mina olen seda meelt, et meheks võib saada kui sul on õnne olnud elus kohata naisi, kes tekitavad sinus soovi saada meheks. See on väga oluline. Aga mehe tervikusse kuulub koos lastega kasvamine.

Me rändame. Me rännakus on ehe rändamise rõõm. Siis i s t u m e mootorpaati ja sõidame kaitseala baasi. Seal i s t u m e bussi ja sõidame Murmanskisse. Murmanskis i s t u m e lennukisse, Tallinna lennujaamas i s t u m e taksosse. Kodus i s t u m e söögilauda. Siis tulevad päevad i s t u m i s t töölaua taga. Nõnda see elulaev liigub. Kui nii, aina istudes, siis võib ta varsti madalikul istuda, mis sest, et tuli on katla all ja korstnast tuleb paksu suitsu. Siis anname vilet ja kutsume abi. Ja sinna see aur läheb, kühvelda sütt katla alla nii palju kui tahad.

Kristluses pole mitte midagi uut ega originaalset. Selle käitumisreeglid, imed ja eksimused, õpetused, sakramendid ja tseremooniad on kõik laenatud.