Tsitaadid — lehekülg 212

Anna mulle vastuvõtlikus eas tüdruk, ja ma teen ta jäädavalt enda omaks.

Neeger nägi, et vägivallavaba tegevus oli võimalus muutumisprotsessi täiendada, mitte asendada. See oli võimalus vabastada end passiivsusest, relvastumata kättemaksuhimust lähtuva jõuga.

Tuhanded...
suudlevad raamatu kaant, vaatamata iial sisse.

Päev nõnda süngelt peale hakkas, et kartsin, täna kõik on hukas. Kuid lendasid need mured minema, kui keegi mulle rõõmsalt naeratas.

Las ma lahutan su meelt.

Kolmekümneseks saades ootab sind ees kümme aastat üksindust, tuttavate vallaliste meeste nimekiri jääb lühemaks, entusiasm väheneb, juuksed hõrenevad.

Hõljub kahekümne ühese enesekindluse kõrgustes.

Kui filmide headust üldse mõõta saab, siis sellega, et head filmi vaadates ei tunne sa end iial vooruslikuna.

Kurjuse triumfeerimiseks pole tarvis muud kui heade inimeste tegevusetust.

Kui lihtne ilu saab su osaks, muud ei miskit,
on Looja loodust parim sinu oma siiski.

Laitmatu ilu leiab üksildase lõpu.

Igasuguse kirjatöö juures on kolm kõige tähtsamat asja: kujutlusvõime, kujutlusvõime ja kujutlusvõime.

Iga löök viib priiusele! —
võitleme või sureme!

Kui jutt Rafaelist, Corregiost käis,
oma pasuna tubakat toppis ta täis.

Mis suurem õnn võib osaks saada,
kui rõõmu tunda vaba inimesena.

Kinkides vabaduse orjale tagame selle ka vabadele kodanikele — au teeb nii kingitus kui ka see, mis endale jääb.

Need, kes loodavad vabaduse vilju noppida, peavad mehiselt taluma ka selle toetamisel nähtavat vaeva.

Keegi ei saa olla täiesti vaba, kuni kõik pole vabad; keegi ei saa olla täiesti moraalne, kuni kõik pole moraalsed; keegi ei saa olla täiesti õnnelik, kuni kõik pole õnnelikud.

Ilu on pigem asjade sümmeetria ümber mänglev valgus kui sümmeetria ise.

Heledapäine ilu ei jää tavaliselt kestma.