Tsitaadid — lehekülg 209

Tark leinab vähem seda, mida aeg viib,
ja kurvastab rohkem selle üle, mida ta toob.

Peame vabadust planeerima samamoodi, nagu planeerime turvalisust, juba ainuüksi sellepärast, et tõelise turvalisuse tagab vaid vabadus.

Vana viiul võtab veel mitu head viisi üles.

Vaba mees äraostmatu käega
annab hääle, mis kõigutab maad oma väega.

Kannatused on meie nooruse mõõdupuu.

Võluvus on petlik ja ilu kaduv, aga naine, kes Jehoovat kardab, on kiiduväärt.

Mu ülim rõõm, nad tölbid on, neil teata
ning veena tunnistama: sinu hurm on veata.

Kuni matemaatiline reegel peegeldab reaalset tegelikkust, pole see täpne; kuid nii kui matemaatiline reegel on täpne, ei peegelda see reaalset tegelikkust.

Mõnel inimesel on ilus naeratus ja kui inimesed seda näevad, on nad õnnelikud.

Kivist on see rind, mis ilu mõjul ei leebu.

Ükski eesmärk pole nõnda kõrge, et õigustaks väärituid vahendeid selle saavutamiseks.

Kunstiteosed on minu meelest ainsad esemed materiaalses maailmas, mis omavad teatud sisemist korrapära, ning just sel põhjusel, mitte et ma kunsti üle tähtsustaksin, usun ma kunsti kunsti pärast.

Kui kasutame pisara ja naeratuse andi, pole kohta eelarvamusel.

Inimesel ei ole ühte või teise rassi kuulumisest tulenevaid eriõigusi: sõna “inimene” määrab kõik õigused.

Abstraktset vabadust, nagu ka muid abstrakseid asju, pole tegelikult olemas.

Naiseks ei sünnita, vaid saadakse.

Iga päev on nagu väike elu: iga ärkamine ja tõusmine väike sünd, iga värske hommik väike noorus, iga magamaminek ja uinumine väike surm.

Kunst on mõistliku ja mõistetava ohverdamine maitseka lõpptulemuse nimel.

On inimesi, kes on nii säravad, nii südamlikud, nii lahked, nii rõõmurikkad, et nende juuresolekul tunned lausa vaistlikult, et nad mõjuvad sulle hästi, ja kui nemad tuppa astuvad, oleks seal nagu lamp süttinud.

Esimene, kes mulle tõeliselt muljet avaldas, oli Elvis.