Tsitaadid — lehekülg 208

Vabadus tähendab vastutust. Sellepärast enamik inimesi seda kardabki.

Ooper on gooti arhitektuuri kõrval üks veidramaid Lääne inimese leiutisi. Selle sündi poleks osanud ennustada ühegi loogilise protsessi tulemusena.

Elu ei koosne suurtest ohvritest või kohustustest, vaid väikestest asjadest, milles naeratused ja hingest tulevad lahked teod võidavad ja hoiavad südameid ning kindlustavad heaolu.

Et ilu parim on, mis teada meil,
ta looduse saladuste pelgupaik.

Ammendamatu sõbralik loomus on üks taeva kalleimatest andidest.

Keegi ei tea, mis on pornograafia. Ülemkohtu sõnul on see igasugune kunstipäratu looming, mis tekitab mõtteid seksile; see on nende tõlgendus, põhimõtteliselt. Pole kunstipärane, tekitab mõtteid seksile. Meenutab... kõiki reklaame televisioonis või kuidas?

Murekurruta kulm on lapsel,
silmis imede ulm!

Voorusliku inimese vanaduses, olgu tegemist naise või mehega, on väge, mis kaalub üles kõik nooruse rõõmud.

Muusika on õpetlik, andes aeg-ajalt tegevust ka hingele.

Kortsud peaksid lihtsalt näitama kohti, kus olid naeratused.

Kas keegi on päise päeva ajal teatrikriitikut näinud? Loomulikult mitte. Kurjade kavatsustega ilmuvad nad välja alles pimedas.

Ta laval nii lihtne ja loomulik oli
ja näitles vaid siis, kui alla sealt tuli.

Sa tood mulle lilli — aga su naeratus kestab kauem kui lilled.

Kogu see jutt, et ilu ei ulatu nahast sügavamale, ajab mul südame pahaks. Mida te siis tahate — kas hurmavat kõhunääret.

Kas pole teil niisked silmad, kuiv käsi, koltunud pale, valge habe, kuivetuv reis, kasvav kõht? Kas pole teil kähe hääl, raske hingamine, paks lott, kõhn naljameel? Ja kõik teie küljes vanadusest kängu jäämas? Ja teie tahate end ikka veel nimetada nooreks?

Ilu on armunute kingitus.

Mida vähem mul on, seda enam ma olen.

Kunst kunsti pärast.

Kusagil valitsev ebaõiglus ähvardab kõikjal õiglust.

Nad kasutavad mõtlemist vaid ebaõiglaste tegude õigustamiseks ja sõnu mõtete varjamiseks.