Tsitaadid — lehekülg 201

Kes elab klaasist majas, see ei saa teisi kividega visata.

Meistriks võib saada vaid see, kes aastaid iga päev vaeva näeb, et koguda uusi kogemusi. Kuid ka meister peab ütlema: “ Õpin kuni elan!”

Kui elu oleks õiglane, siis ei oleks elu olemas.

Inimestel on kohustused ja vajadused. Kui vajadusi on rohkem kui kohustusi, siis ei ole elu täidetud. Meditatsioon ja jooga teevad meie keha ja meele aktiivseks, aga elu täidetuks. Meil peab olema kvaliteetne elu, rõõmus elu.

Kui te suudate hoida võitu oma meele üle, siis te suudate hoida võitu terve maailma üle. Aga selleks on vajalik meditatsioon. Inimelu eesmärk seisneb selles, et teada saada, kes te tegelikult olete. See on vaimsus.

Kui me kogeme rõõmu, siis me ei otsi täiuslikkust. Kui te püüdlete täiuslikkuse poole, ei saa te olla rõõmu allikas.

Maailm tundub mittetäiuslikuna väljaspoolt, kuid sisemuses on kõik täiuslik. Täiuslikkus peidab ennast, ebatäiuslikkus paneb end näitamiseks välja.

Olles siirad oma valus, tunnistades iga inimese tähtsust ja tähendust siin maal, mõistame me selgelt oma kohustust, erilist kohustust väikese riigi ja rahva kodanikena.

See on kohustus hoolitseda, suhtuda oma ligimestesse ja kaaskodanikesse suurema sallivuse, tähelepanu ning austusega.

Me eesmärk on olnud põimuda, lõimuda, olla seotud ja sidustatud Euroopaga. Selle vaimse Euroopaga, millest unistas sajand tagasi Noor Eesti.

Riigi majanduse heaolu on tähtis. Ent niisama tähtis on meie vaimne heaolu. Põhiväärtuste kindlus. Usk heasse tulevikku.

Meid ei peaks enam kummitama okupatsiooniaegne hirm: kas meie, meie keel ja meie kultuur jääb püsima.

Me oleme saanud hakkama. Ja saame ka edaspidi.

Kui ajendiks pole enam hirm, muutub oluliseks õiglus. Ausa mängu reeglid peavad kehtima kõigile. Igas eluvaldkonnas. Ka valimistel ja erakonnapoliitikas.

Et ei võeta abiks raha, mis on tegelikult rahva ja maksumaksja, mitte poliitikute ega parteide oma.

Et ei lubadused ega teened ole müügiks, ei kodumaale ega välismaale, salaja ja seadusi rikkudes labase kavaga demokraatlikke valimisi sisuliselt nurjata. Või nende legitiimsust kahtluse alla seada.

Vabale rahvale on oluline, et ollakse ausad.

Ent valimised, mu head kuulajad ja vaatajad, on vaid üks vahend, kuidas kujundame oma elu vabal maal. See on üks paljudest valikutest, ja kaugeltki mitte ainus.

Vabadus, elu vabas riigis tähendab ju ennekõike seda, et me ise saame korraldada oma elu ega pea kelleltki ülevalt selleks luba saama.

Meil siin, nagu me põhiseadus seda ütleb, on kõrgeim võimukandja ikka Eesti rahvas ise. Ja mitte vaid valimiste päeval, nagu käimasolev kampaania pidevalt rõhutab. Vaid tõesti iga päev.

Me oleme sedavõrd kaua tegelenud säilitamisega, et oleme selles ilmselt maailma parimad. Oleme sajandite ja võimude kiuste alles ja elus hoidnud oma keelt, oma kultuuri, oma jonni.

Ja see on olnud mõistetav, vajalik ja isegi edukas hoiak. Aga see on suletud hoiak.

Elukvaliteeti ei loo mitte kunagi valitsus, seda ei saa sätestada parlament ega kuuluta välja president. Seda teeb rahvas ise.

Kui me enesehinnang sõltub nii palju sellest, mida maailma meist mõtleb, siis võime jätta märkamata selle maailma enda vaikse, kohati jõulise ja lausa dramaatilise muutumise.