Tsitaadid — lehekülg 201

Laps on mehe isa.

Oskus vananeda nõuab tõelist tarkust, see on eluraamatu üks keerulisemaid peatükke.

Naeratused pääsevad raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse.

Tahame vaid seda, mis on endastmõistetavalt määratud kõigile maailma rahvastele: olla enda saatuse peremees, just nimelt enda, mitte teiste inimeste saatuse peremees, ning teha teistega sõbralikku koostööd.

Maalid on tummad kõnelejad.

Minu teine veendumus on seotud üle kuuekümne aasta vanuste inimeste kasutusega ning positiivsete tulemustega äris, poliitikas ja eri kutsealadel, kui selles vanuses inimesed lõpetaksid täiesti endastmõistetavalt töötamise.

Kes inimesi põlgab, peab end tavaliselt suureks inimeseks.

Keel on kivinenud luule.

Miks peaksin tahtma olla valge? Olen mustanahaline — ja ilus!

Jään vanemaks... ja vanemaks...
Käin, püksid käänat lühemaks.

Heade inimeste puhul tuleb usaldada nende sõna ja mõistust, mitte vannet.

Kakskümmend aastat oled tipptegija, ent siis saab sinust äkitselt vana krõnks.

Ooper: näitemäng, milles kujutatakse elu ühes teises maailmas, kus inimesed pole võimelised kõnelema muidu kui lauldes, liigutuste asemel on žestid ja asendite asemel poosid.

Ei, istu, istu, nõbu Capuletti,
sest sul ja mul on tantsupäevad läbi.

Nüüdsest on selge, kuivõrd sulg võib mõõgast julmem olla.

Rõõmud on iseenesest kõik üsna sarnased. Kellele meeldib jutlusi kuulata, see naudib neid samamoodi nagu mõnd näitemängu.

Kaunis mägede neid, on ilu aardekirst põhjatu
su maine kaasavara.

Probleem ei ole aatompomm, probleem on inimese süda.

Mind magus muusika teeb ikka kurvaks.

Kunst on kõrgem teadlikkuse vorm kui kogemus.