Tsitaadid — lehekülg 2

On mõnu luule loomevaevas,
mis teada vaid poeedile.

Kõikidest asjadest, mida sa kannad, on kõige tähtsam su näoilme.

Mineviku ülistamine oleviku arvel on vanaduse tunnus.

Lugemine pole mõtlemine enese, vaid kellegi teise peaga.

On vabadusel tuhat võlu,
neist orjadel, kui tahes õnnelikel, pole aimu.

Soe naeratus on headuse keel, millest kõik aru saavad.

Hästikirjutatud Elu on sama harv nähtus nagu hästielatud Elu.

Muusika peab eelkõige hästi kõlama, kuulajat võluma ja tema kõrva hellitama. Sisemine tähendusrikkus on teisejärguline.

Vana inimene on elav aastaraamat.

Mehed on lihtsalt suurt kasvu lapsed.

Varsti pärast seda olid kõik kahekümne kuue aastased. Järgmise kahe-kolme aasta jooksul olid kõik mehed kahekümne kuuesed. Ilmselt oli see antud ajal ja oludes sobivaim vanus. Kui olid noor mees, siis olid kindlasti kahekümne kuuene. Alles hiljem, palju hiljem said nad kakskümmend üks ja kakskümmend kaks.

On lausa hämmastav, kuidas kaks vana inimest oskavad riidest reisikoti, hunniku Tupperware'i nõude ja termospudeliga pikki tunde lõbusasti aega veeta.

Suured inimesed ei saa kunagi mitte millestki aru ja lapsed peavad neile tüdimuseni ikka ja jälle kõike selgitama.

Kas ei veendu me iga päev, et kaunid rõivad... on köitvamad kui katmata ilu?

Mida kaugemale liigub inimkonna vaimne evolutsioon, seda ilmsemana tundub mulle, et tee tõelise religioossuse juurde ei lähe mitte eluhirmu, surmahirmu või pimeduse usu kaudu, vaid läbi püüdluse ratsionaalse teadmise poole.

Ilu ja õpihimu peaks käima käsikäes.

Tõe ja vabaduse kõige ohtlikum vaenlane meie keskel on ühtehoidev enamus. Jah, just too neetud ühtehoidev liberaalne enamus.

Luule on lihtsalt kõige kaunim, mõjuvam ja tõhusam viis midagi öelda, sellest ka luule populaarsus.

Kõige raskemini mõistetavam asi maailmas on tulumaks.

Selgeltnägemine on luule, ettenägelikkus ja usk — kolm ühes.