Tsitaadid — lehekülg 199

Kõik ilus on hea, ja kes on hea, muutub varsti ilusaks.

Elanud piisavalt enne kolmekümnendat eluaastat, ei viitsi sa pärast viiekümnendat enam üldse elada.

Tantsimine on ühtaegu nii mõistlik kui ka tervislik: see rikastab tundeelu; noortele on tants parim meelelahutus, ja nii oli see juba Moosese päevil.

Lapsepõlves on alati üks hetk, mil uks avaneb ja tulevik astub sisse.

Naeratused on inimestele sama mis päikesepaiste lilledele.

Millise kunstniku maailm küll minu lahkumisega kaotab!

Järgne sellele, mida sa armastad... Ära hakka küsima, mida “nemad” väljaspool näha tahaksid. Küsi, mis sul seespool on. Ära järgne oma huvidele, mis muutuvad, vaid sellele, mis sa oled ja mida sa armastad, mis ei saa ega tohi muutuda.

Laulude kirjutaja amet on parim, sellele järgneb laulja oma.

Naer on elule nagu rõõmsalt kõikjal kasvav igahaljas taim.

Kui saaksin oma küüntega teie ilu lähedale,
siis lööksin oma kümme käsku teile näkku.

Ükskõik kui kaua inimene elab, esimesed kakskümmend aastat on elu pikem pool.

Õieti puudub meil muistse traagilise tantsu täiuslikkuse käsitlemiseks asjakohane kontseptsioon. Rõõm, mida kreeklased sellest tundsid, põhines lahkhelil; nind mida sobimatum oli vahend, seda elavam oli uudishimu ja rõõm raskuse ületamisest.

Lugemine teeb inimese täisväärtuslikuks, arvamustevahetus kärmeks ja kirjutamine täpseks.

Kui võtan kätte raamatu, mida olen varem lugenud (soovitatavalt juba mitu korda), siis tean, mida oodata. Rahuldus ei vähene sisu etteaimamisest.

Vabaduse puu kasvab hästi vaid siis, kui seda kasta türannide verega.

Parem on olla ilus kui hea. Aga... hea on siiski parem olla kui inetu.

Suurepärase inimese moraalsed omadused on tema põlvkonna ja ajaloolise protsessi jaoks suurema tähtsusega kui puhtalt intellektuaalsed saavutused. Need viimased sõltuvad ise hinge suurusest, suurusest, mis tavaliselt jääb tundmatuks.

Ükski kunstnik ei loo midagi suurt, kui püüab tahtlikult väljendada enda isiksust.

Portreesid saab maalida vaid kahel viisil: kas tõsiste või naeratavatena.

Kirjanik, kes räägib oma raamatutest, on sama halb nagu ema, kes räägib enda lastest.