Tsitaadid — lehekülg 197

Kui teeksin filmi “Tuhkatriinu”, eeldaks publik, et tõllast leitakse laip.

Nõnda läks Kõrboja perenaine, kui ta läks Katku õuest ja kui Villu ema vaatas talle õueväravast järele: läks ja astus nagu vanainimene. Aga Kõrboja perenaine ajas vaevalt kolmekümne ligi ja tema pisut mehelikes liikmeis oli veel jõudu küll. Ilu ja armsust polnud tal kunagi tarbeks olnud, jõust oli ikka jätkunud, aga täna näis Katku Villu emale, et Kõrboja preili on ka ilus ja armas. Mis võis Villu ema sinna parata, et ta alles täna märkas, kui ilus ja armas võib olla Kõrboaja preili, nuttes Villu pärast ja minnes metsa poole, nagu oleks ta juba kolmekümneselt vanainimene.

Kui sõbrad hakkavad kiitma su nooruslikku välimust, on nad kindlasti märganud, et hakkad vanemaks jääma.

Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust.

Tänase päevani ei suuda ma oma seksitseene vaadata.

Just siis, kui poisist saama hakkab mees
on keelel mõte, tõde sõnades.

Nõrk hing vaid langeb ilu lõksu
ja teda imetleb.

Laulmine valmistab suurt rõõmu ka siis, kui keegi peale laulja enda seda ei kuule.

On kahte sorti ilu: armsus ja väärikus. Armsust tuleks pidada naise ja väärikust mehe omaduseks.

Pole võimalik kirjutada head laulu lõbumajast, olemata seal ise käinud.

Tarkus on ainus voorus ja harimatus ainus pahe.

Olen nüüd, tänu Jumalale, kolmekümne nelja aastane, väga hea tervise ja meelerahu juures, ka on minu varanduslik seis palju parem kui minu sõbrad kolmekümne nelja aasta pärast oma lastele oskaksid soovida. Olgu kiidetud meie Issand! Olen sügavalt tänulik.

Härra Dickens kirjutab liiga sageli ja liiga kiiresti... Kui ta nii jätkab, pole tarvis erilist prohvetlikkust, et tema saatust ette näha — tõusnud nagu rakett, kukub ta alla nagu toigas.

Ilu on ainus, mille peale ajahammas ei hakka. Filosoofiad varisevad liivalossidena kokku, tõekspidamised järgnevad üksteisele koltunud sügiseste lehtedena; ent see, mis on ilus, pakub ikka ja alati rõõmu ning jääb alatiseks meie omaks.

Jumala ees oleme kõik võrdsed — nii tarkuse kui ka rumaluse poolest.

Ükski inimene, kel vähegi aru peas, ei hakka eitama, et kõik inimesed on sündinud vabana.

Riik on loodud inimese jaoks, mitte inimene riigi jaoks.

Inimkonnal on ainult üks tõeliselt mõjuv relv — see on naer. Naerurünnakule ei suuda miski vastu seista.

Kes hästi elab, elab kaua: meie eluiga
ei tasu mõõta aastate või tundidega.

Härra Lely, ma soovin, et paneksite mängu kõik oskused, et maalida mind ilustamata, täpselt niisugusena, nagu olen, tuues esile kõik kühmud, kortsud ja konarused, mis vähegi silma hakkavad, muidu ei maksa ma teile punast krossigi.