Tsitaadid — lehekülg 186

Me oleme rumalad. Oleme viimasel sajandil olnud elamise ja ellujäämise kunstis nii edukad, et olema unustanud kuidas surra.

Elu on lihtne ja odav valmis teha. Kuid asjad, mida me elus olles vajame – nagu uhkus, eneseaustus ja väärikus – on samuti säilitamist väärt ning kipuvad fetišliku, iga hinna eest elust kinnihoidmise taha ära kaduma.

Miljon kildu ei tähenda, et midagi on katki, vaid et kõik on võimalik.

Miks mulle meeldib teater, kino, kirjandus ja kõik kaunid kunstid? Sest ma usun, et on olemas vaimne sfäär, mille kaudu me ühenduses oleme ja ma tahan sellest osa olla. Ja seda saab ainult kuulates, vaadates, lugedes. See on ainus viis. Vastuvõtmine on täpselt sama tähtis kui loomine.

Aga ärkamine halvast unenäost ei too kergendust. See võib sulle alles tõeliselt teadvustada, mida kohutavat sa unes nägid, võib-olla isegi seda, millise kohutava tõega sa unes silmitsi seisid.

Pikksilm teeb meid hardaks ja tõsiseks, mikroskoop paneb muigama.

Kõige raskem on inimesel kanda kaht asja – musta südametunnistust ja nime, see tähendab nimega kaasas käivat – kuulsust, laimu, tähelepanu, imetlust, vihkamist, kadedust.

Süda oli raske, ma kirjutasin ja kirjutan kõige rohkem selleks, et hakkaks kergem, et saaksin jälle elada, magada, süüa.

Taotleda, et kõik millestki ühtmoodi aru saaksid, on vastuolus elu ja suhtlemise olemusega.

Enda peas asjade ettekujutamine ei valmista sind kunagi ette tegelikkuseks.

Kui mõistad ise, et teed midagi halvasti, aga keegi ei vaevu sulle seda enam ette heitma, siis oled väga kehvas olukorras. Sa ei soovi seda tihtipeale küll kuulata, aga need, kes sind kritiseerivad, annavad sageli märku et hoolivad sinust ja püüavad sind parandada.

Takistused ei ole meie eluteel asjatult. Nad annavad võimaluse näidata, kui väga me tegelikult midagi soovime.

Plaane võib alati muuta, peaasi, et need on olemas.

Mõtlen tihti, et proovides seda unistust ellu viia, ehkki see mul ei õnnestunud, saavutasin hoopis rohkem, kui paljude unistustega, mis mul täitusid.

Üks võimalusi optimistiks jääda, on omada varuplaani ka kõige hullemaks juhuks.

Kirjutamine muutus nii sujuvaks, et mõnikord oli mul tunne, nagu kirjutaksin puhtast jutustamisrõõmust, mis on ehk leviteerimisele kõige lähem inimlik seisund.

Ükski inimene ei ole nii pime kui see, kes ei taha näha.

Truudus ei näita armastuse, vaid iseloomu tugevust

Olgu rõhutatud, et võrdõiguslikkuse hindamisel pole vahet, kummale poole – kas meeste või naiste kasuks – on keskmisest ehk tasakaaluseisundist hälbitud. Kõrvalekalle tasakaalust on halb märk sõltumata suunast.

Minu meelest ei tohi aga õigus muutuda kellegi, ka mitte enamuse pelgaks tahteavalduseks. Selle asemel – või vähemalt kõrval – peab õigus looma erinevate huvide tasakaalu, taotlema õiglust, olema suunatud tänaste ja tulevate põlvede heaolule.