Tsitaadid — lehekülg 185

Näed neid kaunil neljandikpoognal, kus tekstijõgi lookleb korrapäraselt ühest lagendikuservast teise.

Luuletajad on maailma kinnitamata seaduseandjad.

Luule on parimate ja õnnelikemate inimeste parimate ja õnnelikemate hetkede ülestähendus.

Kogu see maailm on teile nautimiseks. Kuid nautides ärge unustage Ennast.

Ära kunagi sega vaenlast, kui ta on viga tegemas.

Kui sa lähed läbi põrgu...jätka minemist.

Vanemad mehed kuulutavad sõja. Aga nooremad on need kes sõdivad ja surevad.

Targad hiilata ju võivad mitme kunstiga,
tähtsaim neist on kirjutada osata.

Loe armu kirja näost, kui suu on tumm:
ka silmad kuuljaks muudab armu lumm.

Ma elu lõpmatumast raamatust
võin saladusi pisut lugeda.

Su näost, mu taan, just nagu raamatust võib leida sõnumeid.

Kui seda mängitakse praegu laval, mõistaksin selle hukka kui uskumatu väljamõeldise.

Räägib kolme-nelja keelt sõna-sõnalt ühegi raamatuta.

Oo isand, me tülitseme täpse eeskirja põhjal, raamatu järgi, nii nagu teilgi on olemas trükitud kombeõpetusi... Nimetan teile need kraadid. Esimene — Viisakas Vastulause. Teine — Peen Torge. Kolmas — Jäme Vastus. Neljas — Mehine Etteheide. Viies — Trotslik Ümberlükkamine. Kuues — Tinglik Vale. Seitsmes — Ilmne Vale.

Soovin päris tõsiselt, et jumalad oleksid sind loonud poeetiliseks.

Keha kannatab ainult oleviku pärast; hing kannatab mineviku, oleviku ja tuleviku pärast.

Mõne naudingu poole püüdlemine toob meile rohkem tüli kui naudinguid.

Iga nauding on meile loomupäraselt hüve, kuid mitte iga naudingut ei tule valida, samuti nagu iga kannatus on pahe, kuid mitte igast kannatusest ei tule hoiduda.

Jumalavallatu ei ole see, kes pööbli jumalad kõrvale heidab, vaid see, kes jagab pööbli arvamusi jumalatest.

Kui oleme meie, siis pole veel surma; kui on aga surm, siis pole enam meid (selgitades hirmu alusetust surma ees).