Tsitaadid — lehekülg 182

Põhjus, miks lollid ja kelmid maailmas paremini edasi jõuavad, kui ausamad ja targemad mehed, on see, et nad on lähemal inimkonna keskmisele meelelaadile — see ei ole muud kui segu pettusest ja rumalusest.

Ei... ta on surnud. [Küsimusele, kas ta arst teab, et ta veel 90 aastasena suitsetab]

Kahjuks need inimesed, kes tegelikult teavad, kuidas riiki juhtida, raiskavad aega takso juhtimise või juuste lõikamise peale.

Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus.

Enda vihast kinni hoida on nagu kuuma süte hoidmine, et sellega kedagi visata — põletada saad ikka sina.

Üksinduses, haige olles, segaduses — ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama. Piisab sellest, et nad olemas on. Sõprust ei vähenda aeg ega kaugus, ei vangistus ega sõda, ei kannatused ega vaikus. Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide.

Kui sa haige oled, siis on sõber see, kes saabub kotitäie apelsinidega, krimkaga, mida lugeda tahtsid ja kimbu lilledega. Ta sätib lilled vaasi, teeb sulle kuuma jooki, peseb nõud ja läheb.

Ma soovin kõigest üht. Elada piisavalt kaua, et mingilgi moel korvata sinu teenimatu ja vastupandamatu heldekäelisus.

Sõber suhtub lugupidavalt sinu dieeti.

Ükski kättemaks pole nii täiuslik kui andestus.

Mida õhem on jää, seda uudishimulikumalt tahavad inimesed teada, kas see kannab.

Vaikus on väide, mida on kõige raskem ümber lükata.

Tunnista oma patud Issandale ja sulle andestatakse; tunnista oma patud inimesele ja sinu üle hakatakse naerma.

Armastus vaatab läbi teleskoobi, kadedus läbi mikroskoobi.

Tüütus on inimene, kes räägib siis, kui ta peaks kuulama.

Loodusteaduse seisukohalt on kõik inimesed võrdsed. Sellest võrdsuse reeglist on ainult kaks erandit: geeniused ja idioodid.

Minu vabaduse jaoks on oluline kõigi vabadus.

Püüeldes võimatut, on alati saavutatud võimalik. Need, kes ettevaatusest pole kunagi teinud rohkem, kui võimalikuks peavad, ei ole ealeski ühtki sammu edasi liikunud.

Ma lükkan ümber Voltaire väite ja ütlen, et kui Jumal olemas oleks, tuleks ta kaotada.

Vabadus ilma sotsialismita on privileeg. Sotsialism ilma vabaduseta on türannia.