Tsitaadid — lehekülg 176

Millega sinusarnaste võimetega noor šotlane võib küll hakkama saada, kui ta 300 naelsterlingiga laia maailma saata? Jube on selle peale mõeldagi, eriti kui ta peaks sattuma inglaste hulka.

“Kardan,” vastas Elinor, “et töö meeldivus ei tähenda alati selle kombelisust.”

Kapitali ja töö ühiste huvide kohta on öeldud palju kõlavaid sõnu. Tegelikult on nende kahe ainus ühine huvi teineteise kõri läbi lõigata.

Astuge ametiühingusse, tüdrukud, ja nõudke üheskoos võrdse töö eest võrdset tasu.

Palju tööd ja vähe lõbu — see teeb poisist tuima tobu.

Tegele äriga, ent ära muutu selle orjaks.

Otsekoheseid ärisuhteid kiidetakse sagedamini, kui praktiseeritakse.

Memorandumi eesmärk pole mitte lugeja teavitamine, vaid kirjutaja kaitsmine.

Õnn, see rumal väheviljakas tunne, ei kinnistu pikemalt maailmapilti. Või on nagu pidupillak — mida kauemaks jagub viina, seda pikemalt valutab pea.

Oo, vaata, inimene, eneselle silmi!

Miski ei ehi meest, kes midagi inimlikku endale võõraks ei pea, suurema kuulsusega, kui kõigi endas peituvate jõudude pühendamine kaasmaalaste heaolule.

Eestlased on aplad. Juba lapseeast peale topitakse kõht liialt täis.

Eriti tore oli välja uurida, et mina Eesti talumees olnud olen. Sellest minu Mutter mulle kunagi rääkinud ei ole.

Eestlasele on kõige möödupuuks töö.

See on minu elu — mingid tühised kuuskümmend või seitsekümmend aastat — ja ma teen selle nii isikupäraseks, nii kordumatuks, nii ilusaks ja nii patuseks, kui tahan, suudan ja julgen. Ma oleksin hull, kui ainsa võimaluse kasutamata jätaksin! Sest nii pikk on elu küll, et oma vigu, kui vaja, ka mitu korda parandada. Aga selleks, et neid vigu üldse mitte teha... noh, nii palju pole mõtet oma elu pealt küll kokku hoida.

Igale rahvale on kõige ilusam tema emakeel.

Et objektiivselt mõelda, on vaja olla ainult intellekt, olla vaba kõigest. Eriti aga parteidest.

Liberalistlik-demokraatlik, s.o individualistlik kord püsib tugevana ainult siis ja seal, kus sellega kaasneb iga indiviidi teatav puritaanlik enesedistsipliin.

Kõige parem on rääkida asjust, millesse mitte pole süvenetud. Kõige kergem on arvustada algajail.

Enam ei leidu ühelgi maal kirjandust, mis kannataks võrdlust vana maailma omaga. Süüdi on endastmõistetavalt Ajalehed, igasugu väheväärtuslikud raamatud ja inimeste hõivatus kõikvõimalike praktiliste muutustega, mis on elava kujutlusvõime meie maailmast välja tõrjunud.