Tsitaadid — lehekülg 169

Isik, kelles väljenduvad nii positiivsed kui ka negatiivsed omadused, jõud ja nõrkus, ei ole puudulik, vaid täiuslik.

Olevikus ei ole tegelikult midagi karta. Kõik olevikuhirmud on mälestuste peegeldused.

Palve on väikese Jumala osakese soov, mis esitatakse suuremale Jumalale.

Armastus ei ole vihkamise vastand. Armastus on kõikehaarav, tal ei ole ühtki vastandit.

Tõeline armastus on siin ja praegu. Mistahes meenutused või ootused on vaid armastuse varjud.

Puudulik info, milles on teatavaid aspekte ekslikult või tahtlikult võimendatud ja mida levitatakse propagandistlikel eesmärkidel, on tihti ohtlikum kui teadvustatud teadmatus.

Konstruktiivne skepsis peaks olema matemaatika, psühholoogia, filosoofia, ajaloo, ühiskonnateooria, meediakasvatuse, tarbijateabe, usuteaduse ja terviseõpetuse läbiv teema.

Tema juuksed on pikad ja suud ümbritsevad peenikesed kortsud – sulud terve eluea sõnade ümber, mida mind kuulmas polnud.

Siis kerkisid ta silme ette pildid sellest, mis Tallinn tema meelest oli – ei liha ega kala, ei Lääs ega Ida, ei küla ega linn, väikese ilusa südamikuga, kivilahmakatest, pudedast puust ja asfaltist korrapäratu, lagunev keha, kus ükski kehaosa ei sobi veatult teisega kokku.

Jumalast mõtlemine ongi juba tema väljamõtlemine.

Jumala mõistatuslike tegude pärast muretsemine on üks väga peen needus.

Sa tahad muuta maailma. Ise sa ütlesid seda. Jumal rahuldus selle loomisega. Ta ei sega end vahele. Nii et kui tahad olla suur vahelesegaja, siis ilmselt soovid sa olla Jumalast suurem.

Pahelisust on tarvis, et voorus oleks alla neelatav.

Kui te näete midagi kaunist, siis imetlege seda. Kui te tunnete armastust, siis öelge midagi sellele, keda te armastate.

Väljakutsed ja kriisid äratavad meis talendid, nad panevad meid teadvustama neid andeid, mida valdame, et neid ületada.

Nagu palju kordi, kui ma silmi pilgutan ma mõtlen sulle.

Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, virgem eilsest.

Kui oleme valel rajal, ei vii kangekaelne samas suunas edasi rühkimine ikkagi pärale.

Tõde on nagu vesi janusele. Veel ei ole maitset, värvi ega lõhna, aga temata ei ole elu.

Nõuab ühesugust pingutamist, kas uskuda maailma loomist või juhuslikku iseteket.