Tsitaadid — lehekülg 163

Selleks käiaksegi välismaal, et tunda kui palju on koduses elus seda hubast, harjunut, turvalist, kui magus on tegelikult meie igapäevane leib.

Demokraatlik heaolukiusatus on sama võimas kui despootlik võimukiusatus ja mõlemad on valmis sellest tehnoloogiast viimase välja pigistama.

Lubama peab ikka rohkem, ikka paremini. See on demokraatia. See on rajatud kasvavale raiskamisele. Või kasvavale heaolule, kuidas võtta.

Meie võimsa mälu põhifunktsioon on unustus.

Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele.

Meile on kingitud nii palju vanadust, aga me tahame selle muuta võltsnooruseks. Milline tänamatus.

Vaimne pole midagi lisaks, midagi muuseas, mingi elu kaunistus või eneseabi, mis kuskil viimasel kursusel ära õpitakse. See on elu, mida elatakse sünnist saati. See ongi meie vaimne elu. Seda ei saa kõrvalt juurde võtta. Veel üks inetu moodne eksitus! Kogu see vaimsus. See paljuneb viimasel ajal nagu hallitus või mädanik. Kõik on kuidagi vaimsed. Aga kuidagi valesti.

Vaimse töögi saladus seisneb selles, et ta tuleb muuta kehaliseks. Seda tuleb teha kogu kehaga, nii nagu mungad mediteerivad või laulavad või teevad oma teisi harjutusi. Vaimne on kõige kehalisem.

Tõeline kultuur on alati natuke barbaarne.

Põhiliselt kehastabki meie kultuuri masinpöetud muru. Lihtne hooldada, kuigi mõttetu ja energiamahukas. Aga jätab kultuurse mulje.

Sest kultuuri saladus on see, või mis saladus, aga alati ei panda seda tähele: vana on kõige alus, aga vanast võidakse aru saada ainult uue kaudu, ainult uut luues, seda vana pärandit mitte kõigest väest järele aimates ega ka mitte kõigest väest uutmoodi tehes, vaid seda ümber luues, uuesti luues.

Miski ei tööta kultuuris kindlamini kui klišeed.

Vastikustest võivad kergesti saada harjumused ja isegi sõltuvused.

Sõber ei ütle kunagi “Ma ju ütlesin sulle” — isegi kui ta seda tegi.

Mängus te võidate ja kaotate; on nii seda kui teist — need on mängu osad. Mida suurem on võimalus kaotada, seda rohkem mäng võlub. Mäng on rohkem hinnatud, kui ta nõuab püsivust ja sihikindlust. Selletõttu — need väikesed probleemid, mis mängus ette tulevad, on mängu osad.

Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid?

Tuleb ikka arvata enne inimestest kõige paremat, kuni pole päris kindel, et nad on kurjad.

Iga tugev inimene saavutab eksimatult selle, mida tõeline tung tal otsida käsib.

Ideed on olemuselt hädaohtlikud, sest nad eitavad inimlikke fakte.

Rahvuslik vihkamine hääbub, aga koos sellega ka isamaa-armastus.