Tsitaadid — lehekülg 157

Et saada tubliks sekretäriks, tuleb omandada loomulik ennastsalgavus ja ohvrimeelsus, millega võisid kiidelda vaid muistsed märtriteele asunud pühakud.

“Ei mingit töötamist enne hommikusööki, Glum!” ütleb kuningas. “Enne hommikusöök ja alles siis töö.”

Enne töö ja pärast lõbu.

Arvatavasti kiusab enamikku töötavaid naisi ja mehi mõte sellest, et inimeste seaduspärase vananemisega muutuvad vanamoodsateks ka asjad, mida nad valmistavad. Või müüvad.

On ühtaegu nii liigutav kui ka masendav, et peame jätkuvalt rügama tegevusalal, milles edu saavutamine on välistatud.

Kõik müüvad midagi, selleks et elada.

Äärmine toimekus, kas koolis, kolledžis, kirikus või turul, on vähese elujõu tunnus.

Jõudeelu on nõrkade isiksuste pelgupaik.

Ühtegi äri ei saa ajada teatava kahepalgelisuseta.

Ühe elukutse esindajad tulevad harva kokku lihtsalt lõbu pärast, nende kohtumised lõpevad ikka mõne salasepitsusega rahva vastu või kavala plaaniga, kuidas hindu üles kruvida. Niisuguseid kokkusaamisi pole tegelikult võimalik piirata ühegi seadusega: esiteks, neid seadusi poleks võimalik rakendada, ja teiseks, need poleks kooskõlas vabaduse ja õigluse põhimõtetega.

Tõde on kõige kindlam vale.

Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta.

Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii.

Ära lase kunagi midagi ega kedagi endale liiga lähedale, elu on armastuseks liiga pikk!

Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete.

Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada.

Üksikisikule või tootmisettevõttele antud ainumüügiõigused on samasugune mõju nagu äri või ettevõtte saladusel. Monopolistid, hoides turgu pidevalt alavarustatuna ning rahuldamata ostujõulist nõudlust, müüvad tooteid tegelikust hinnast tunduvalt kallimalt ning kasvatavad tulusid, kas palga või kasumi näol, loomulikust palju kiiremas tempos.

Iga asja tõeline hind ehk hind, mida inimene, kes seda endale tahab, tegelikult maksma peab, on selle asja soetamiseks kuluv töö ja vaev.

Päevatöö pole ei rohkem ega vähem kui ühe päeva töö, ja inimene, kes selle on ära teinud, peab selle eest saama nii söögi, ärateenitud puhkehetked kui ka öise une, olgu tegemist kunstniku või künnimehega.

Kui te sünnite siia maailma teades, et olete armastatud ja lahkute siit teades sama, siis saab kõige vahepealsega toime tulla.