Tsitaadid — lehekülg 153

Uitas veidi unistustemaal ja lõpuks ärkas tühises reaalsuses.

Sinu süda teab nii eilse kui ka homse saladusi! Tuleb vaid vaikimisi kuulata ja su hing kostab, et eilne pole muud kui tänase mälestus, ja homne, see on tänase unistus.

.Armastus on müsteerium, loov ja hävitav alge. Armastus sünnib valu ja verega, lahkub kannatuses ja agoonias, ent armastus ise on ülev ja kaunis. Armastus — kui ilus ja julm on see sõna.

Me oleme tehtud sellest samast ainest, millest unenäod.

Kõik tundus liiga ilus, et olla tõsi. Elu tõde on, et igale tõusule järgneb mõõn. Ja mõõn ei lasknud ennast kaua oodata....

Rasked ajad on parimad õpetajad.

Või tahaks ta, et teised temale küsimusi esitaksid, kuid temagi sooviks kuulda ainult teatud küsimusi ja mitte muid: niisuguseid, millele vastates ta ütleks seda, mida ta tunneb, et ta öelda võib, mida ta saaks aga öelda ainult siis, kui keegi paluks tal seda teha.

Midagi olulist saab luua ainult üksilduses.

Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab.

Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga.

Elu eesmärk on selles, et täielikult sündida ja tema
tragöödia on selles, et enamik sureb niimoodi sündimata.

Maailm on komöödia neile, kes mõtlevad ja tragöödia neile, kes tunnevad.

Lahkarvamused kunstiteose suhtes tõendavad, et teos on uus, mitmekülgne ja eluline.

Kui ma kedagi väga armastan, siis ei ütle ma kunagi tema nime kellelegi. Sellega annaksin temast nagu osa ära.

Seitse filmi, mis jutustavad minust ja mu ümbrusest. Kõik nad peegeldavad minu parimaid ja halvimaid külgi, kuid sellest hoolimata on mul tunne, et ma pole ikka veel pajatanud lugu, mida ma tahtsin pajatada, ja pole kindel, et see mul kunagi õnnestub, aga just selles peitubki filmikunsti seikluslik külg.

Hirm on sellepärast hea, et vahel takistab see sul tegemast, mida sa teha ei tohi. Hirmu halb külg aga peitub selles, et vahel takistab see sul tegemast asju, mida oleks tulnud teha.

Esimesi lehekülgi ära kunagi trükki anna. Nende ainus funktsioon seisneb selles, et mingid leheküljed peavad ju esimesed olema.

Mõned raamatud panevad meid unistama, mõned toovad maa peale tagasi, kuid keegi ei saa põgeneda selle eest, mis on kirjaniku jaoks kõige olulisem: olla oma kirjutamises aus.

Unistada on mugav, niikaua kuni pole kohustust seda tegudesse panna.

Mõned sünnivad siia ilma, et elule üksi vastu astuda. See pole hea ega halb, see on lihtsalt elu.